56% ettevõtjatest peab valitsuse viimase kolme kuu tegevuse mõju ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimele negatiivseks ja 3% positiivseks, selgus Eesti Tööandjate Keskliidu küsitlusest.

Seega on tööandjate hinnang kevadel ametisse asunud uuele valitsusele oluliselt kehvem kui eelmisele valitsusele, kelle tegevust hindas kevadel majanduskeskkonnale halvaks 42% ettevõtjatest.

Eesti Tööandjate Keskliidu analüütiku Raul Aroni sõnul on negatiivsete hinnangute kasvu põhjuseks umbusaldus uue valitsuse majanduspoliitika vastu, mis ei leevenda tööjõupuudust ega tõsta ka muul moel ettevõtete konkurentsivõimet. Positiivse poole pealt tõid Tööandjate keskliidu osad liikmed esile alkoholiaktsiisi langetamise. Samas osad liikmed juhtisid tähelepanu, et see otsus tehti ilma piisava analüüsita ja kiirustades.

„Ettevõtjaid teeb murelikuks üldine signaal, et elatakse tänases päevas. Valitsusel tundub puuduvat pikaajaline vaade ja strateegia, on siis teemaks riigieelarve või pensionisüsteem,“ ütles Aron. „Suur etteheide valitsusele on Eesti hoolikalt ehitatud digiriigi maine lõhkumine – kui minister paneb kahtluse alla e-valimiste turvalisuse, levib see kiiresti kogu maailmas. Samuti näevad tööandjad, et valitsus ei tegele tööjõukriisi probleemiga ning senine tegevus hoopis vähendab välismaiste talentide soovi Eestisse tööle tulla. See seab ohtu ka välisinvesteeringud ja uute töökohtade loomise.“

Tööandjate soovitused valitsusele

Aroni sõnul on ettevõtjate hinnangul majandus tervikuna jahtumas, kuigi pilt on tegevusalati väga erinev. Hinnangud majanduslikule olukorrale on järsult kukkunud ehituses ja töötlevas tööstuses. Kui ehituses oodatakse siiski veel mõningast tegevusmahu kasvu, siis tööstusettevõtjate sõnul on tellimused juba mõnda aega vähenenud.

Tänu kiirele palgakasvule on optimistlikumad suuresti eratarbimisele tuginevad kaubandus- ja teenindussektor. Seejuures on ka teenindussektoris valdkondi, kes nii optimistlikud ei ole, näiteks turismist sõltuvad majutus-toitlustus ja transport. Teenuseid eksportiv IKT tunneb ennast hästi, kuid seal on tööjõust üha suurem puudus.

„Majandusarengu ja üldise heaolu teel seisvad takistused on meil hästi teada ja valitsus peaks eeskätt vaatama, kuidas neid takistusi kõrvaldada. Mitte tegelema populistlike teemadega,“ ütles Aron.

“Tööandjad ootavad valitsuselt, et poliitikud võtaks ette pikaajalise vaate ning tegeleksid ka riigijuhtimise strateegiaga. Tõsiselt tuleb üle vaadata retoorika ja mõelda sellele, kuidas Eesti maailmas välja paistab. Lõpetada tuleb pea liiva alla peitmine tööjõupuuduse teemal. Tegelda süsteemselt hariduse, teaduse ja tööturu vajaduste ühtlustamisega. Eeskätt aga arvestada kõigi poliitiliste otsuste puhul selle mõjuga majanduskeskkonnale ja meie ettevõtete konkurentsivõimele.“

Eesti Tööandjate Keskliidu tellitud ja Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusele vastas 473 tööandjat üle Eesti ja erinevatest sektoritest. Kõige kriitilisemad olid töötleva tööstuse ettevõtted, kellest 62% ütles, et valitsuse tegevus mõjub negatiivselt. Ehitussektoris oli negatiivseid hinnanguid 58%, teeninduses 57% ja kaubandusettevõtjate hulgas 41%. Kõige rohkem positiivseid hinnanguid valitsuse majanduspoliitikale oli kaubandussektoris – 7%.

Eesti Tööandjate Keskliit viib küsitlust läbi kord kvartalis alates 2015. aasta detsembrist.

Ettevõtjate kommentaare:

Jaan Puusaag, AS Krimelte: Kui otsida kevadel ametisse asunud valitsuse tegevusest positiivset, siis kindlasti suur osa ettevõtjaid tervitab alkoholiaktsiisi langetamist. Negatiivse poole pealt on kõige kriitilisem tööjõupuuduse teema ignoreerimine, ent ka otsustes majanduskeskkonnaga mitte arvestamine ja populism. Meie ei plaani praegu Eestisse ühtegi töökohta juurde luua.Soovitan valitsusel kiiresti reaalsusele otsa vaadata – IT sektori välistöötajad ja teised välismaalastest spetsialistid ei ole kindlasti oht Eesti rahvuse püsimajäämisele.

Verni Loodmaa, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit: Väga julge ja tunnustust vääriv on otsus aktsiiside alandamise kaudu pöörata tagasi riigist väljavoolava maksuraha ja teiselt poolt vähenenud põhjala turistide trend. Tulemused võtavad aega, aga see on samm õiges suunas. Meie tööstusharu peamised mured ei ole aga kuhugi kadunud ja nende lahendamiseks osas loodame valitsusega koostööd teha. Küsimärgid otseühenduste osas on valusad.  Sama puudutab varasematest perioodidest pärit otsustamatust konverentsikeskuse loomise suhtes. See on riigile vajalik objekt ja loodame, et see teema tuleb uuesti lauale. Pikemas vaates on mõistlik alustada riikliku turismistrateegia koostamisega, mis võtaks kokku tööstusharu hetkeseisu ja potentsiaali. Nii on lihtsam ka avaliku sektori investeeringuid planeerida. Oluline osa selles peab olema kutsehariduse väärtustamisel. Peamine ootus on dialoogi säilitamine ettevõtjatega. Muutused olgu läbi räägitud ja aimatavad.

Sirje Potisepp, Eesti Toiduainetööstuse Liit: Positiivne on otsus keerata tagasi alkoholiaktsiis, mis mõjutab Eesti ettevõtlust tervikuna, mitte ainult joogitootjaid ja turismisektorit. Negatiivselt mõjuvad ettevõtluskeskkonnale koalitsioonis toimuvad kraaklemised ja erinevad sõnumid, mis peegelduvad ka Eestist välja ning tekitavad segadust ja infomüra. Meie soovitus valitsusele on hoida rahulikku ja konstruktiivset joont. Regulatsioonide muutmisele peavad eelnema mõjuanalüüsid ning seotud osapooli, sealhulgas ettevõtjaid, tuleb kaasata aruteluprotsessi juba algetapis.

Eesti Tööandjate Keskliit korraldab neljandat aastat konkursi „Praktik cum Laude“, mille raames otsitakse Eesti kõige säravamaid praktikante.

Kandidaate saavad konkursile esitada kõik tööandjad, kes soovivad oma silmapaistvaid praktikante esile tõsta. Žürii valib välja parimad kõrghariduse, kutsehariduse ja välistudengitest praktikandid, samuti pärjatakse parim töökohapõhise õppe vormis õppija.

Tööandjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika läbinud käesoleval õppeaastal (1. sept 2018 – 31. august 2019). Iga tööandja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati: igas kategoorias ühe. Kandidaadi esitamiseks tuleb täita ankeet – eriti oluline on põhjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. Võitjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetihääletusega valitakse ka publiku lemmik.

Kandidaate on võimalik esitada 15. septembrini 2019, täites ankeedi ja saates selle meiliaadressile employers@employers.ee 

Statuut

Ankeet kandidaadi esitamiseks

Konkursi Facebooki-lehekülg

Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond, Eesti riik ja Eesti Tööandjate Keskkliit. 

Eesti Tööandjate Keskliit kuulutas täna välja konkursi „Praktik cum Laude“, mille raames otsitakse Eesti kõige säravamaid praktikante.

Kandidaate saavad konkursile esitada kõik tööandjad, kes soovivad oma silmapaistvaid praktikante esile tõsta. Žürii valib välja parimad kõrghariduse, kutsehariduse ja välistudengitest praktikandid, samuti pärjatakse parim töökohapõhise õppe vormis õppija.

„Konkursiga tunnustame ja tõstame esile praktikante, kes jäävad silma initsiatiivi ja oma oskuste arendamise poolest ning kelles märgatakse suurt potentsiaali,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson. „Julgustan kõiki organisatsioone oma praktikante märkama ja neid konkursile esitama. Ja loomulikult tunnustama neid ka praktika käigus.“

Entsoni sõnul on praktikandid tööandjale suurepärane võimalus leida tulevasi töötajaid. Noortele on see jälle võimalus omandatud teoreetilisi teadmisi praktikas proovida. „Edukas praktika on selline, kus tööandja juhendab ja aitab, ent ka praktikant ise mõtleb avatult kaasa ning on oma eriala fänn,“ lisas Entson. „Mitmed konkursi varasemate aastate võitjad töötavad täna samas organisatsioonis, juhendavad ise praktikane ja on väga väärtuslikud töötajad.“

Tööandjad on oodatud esitama konkursile praktikante, kes on nende juures praktika läbinud käesoleval õppeaastal (1. sept 2018 – 31. august 2019). Iga tööandja saab konkursile esitada kuni neli kandidaati: igas kategoorias ühe. Kandidaadi esitamiseks tuleb täita Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel asuv ankeet – eriti oluline on põhjalik kirjeldus, mille poolest praktikant silma paistis. Võitjad selguvad hindamiskomisjoni otsuse tulemusena, internetihääletusega valitakse ka publiku lemmik.

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 15. september 2019, ankeet tuleb saata meiliaadressile employers@employers.ee

Võitjad kuulutatakse välja oktoobrikuus.

Tutvu lähemalt konkursi tingimustega: https://www.employers.ee/praktik-cum-laude

Eesti Tööandjate Keskliit korraldab konkursi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi ja sihtasutusega Innove. Projekti rahastab Euroopa Sotsiaalfond.

Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) kõrgeim organ on peakonverents, mis sel aastal kogunes 108.istungjärgule. 10. -21. juunini  toimunud  istungjärgust võtsid Eesti tööandjate esindajatena osa Eve Päärendson, Eesti Tööandjate Keskliidu rahvusvaheliste suhete juht ja Victoria Mets, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni juriidilise osakonna juhataja.

Käesolev aasta  on ILO 100. juubeliaasta, mistõttu oli oluline suuta välja töötada ja vastu võtta  tulevikutöö kohta  deklaratsioon ja sellega seotud resolutsioon. Eesti tööandjate esindajad olid ühed paljudest, kes osalesid deklaratsiooni väljatöötamise komitees. Töö oli ülimalt pingeline, komitee kogunes kokku 17 korral, tihti kestsid istungid  hiliste õhtutundideni. Komiteed töötavad kolmepoolsuse printsiibi alusel, mis tähendab, et riikide, tööandjate ja töötajate esindajad peavad saavutama konsensuse. Pikalt arutleti väljendite „work“ ja „living wage“ sisu üle, inimeste ja töötajate õiguste erinevuse või samasuse üle, tööohutuse ja –tervishoiu  teema kajastamise üle deklaratsioonis.

Tööandjate juht selles komitees oli proua Renate Hornung-Draus Saksamaalt, kes deklaratsiooni teksti valmimise järel väljendas heameelt, et sissejuhatuses on mainitud multilateraalsust ning esmakordselt ettevõtete tähendust ja olulisust. Töömaailma tulevikku käsitletakse deklaratsioonis inimhuvide prisma kaudu, keskendudes sellele, kuidas muuta töökohal toimuvaid muutusi inimeste hüvanguks, tugevdada tööturu institutsioone, et tagada kõigi töötajate piisav kaitse, edendada püsivat, kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu, täielikku ja produktiivset tööhõivet.

Kui möödunud aastal alustati aruteluga töö maailmas vägivalla ja ahistamise kaotamise teemal lootuses, et 2019. aasta juunis ILO 100. aastapäeva konverentsil võetakse vastu  konventsioon ja soovitus, siis nii ka läks. 21.juunil 2019  ILO võttis 439 poolthäälega (vastu 7 ja erapooletuid 30) vastu konventsiooni vägivalla ja ahistamise kaotamisest töömaailmas. 

Konventsioonis tunnistatakse, et vägivald ja ahistamine töömaailmas „võib kujutada endast inimõiguste rikkumist või kuritarvitamist, kujutab endast ohtu võrdsetele võimalustele, on vastuvõetamatu ja inimväärse tööga kokkusobimatu.” Selles määratletakse vägivald ja ahistamine kui käitumine, tavad või ähvardused, mille „eesmärk, tulemus või võimalik tulemus on füüsilise, psühholoogilise, seksuaalse või majandusliku kahju tekitamine”. See tuletab ILO liikmesriikidele meelde nende vastutust aidata säilitada nulltolerantsi üldine keskkond seoses selliste nähtustega.

Konverentsi konventsioonide ja soovituste kohaldamise komitee võttis vastu järeldused 24 üksikjuhtumi kohta, mis on seotud tööõiguse rakendamise küsimustega.

Kahe nädala jooksul osales istungjärgul umbes 6300 delegaati, kes esindasid valitsusi, töötajaid ja tööandjaid 178-st ILO liikmesriigist, samuti vaatlejad rahvuslikest ja rahvusvahelistest valitsusvälistest organisatsioonidest.

Tekst: Victoria Mets

Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) on teadmisi pakkuv kolmepoolne Euroopa Liidu asutus (asutati 1975), mille eesmärk on aidata arendada paremat sotsiaal- ja tööhõivepoliitikat. Eurofoundi roll on pakkuda Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika põhitegijatele, sotsiaalsetele partneritele,  töötingimuste ja jätkusuutliku töö, töösuhete, tööturu muutuste ning elukvaliteedi ja avalike teenuste kvaliteedi kohta teavet, nõuandeid ja eksperthinnanguid, tuginedes võrdlevale infole, uuringutele ja analüüsidele. Eurofoundi juhtimises osalevad nii tööandjate, ametiühingute kui liikmesriikide valitsuse esindajad. Igast riigist seega kolm isikut.

Eelmine aasta kiideti heaks uued regulatsioonid, mis kehtestavad reeglid Eurofoundi juhtimise ja toimimise kohta. Sisulisi muudatusi väga palju ei ole, senine Juhtimiskogu (Governing Board) nimetati ümber Halduskoguks (Management Board). Igapäevase juhtimisega tegelev Büroo nimetatu ümber Valitsuskoguks (Executive Board). Natuke muutusid reeglid ja administreerimine, kuid põhitegevused jäid samaks. Üks olulisemaid muutusi, mis puudutab juhtimist, seisneb sellest, et Eurofoundi direktori valib uute reeglite järgi Halduskogu, varem tegi seda Büroo. Senised nõuandvad kogud (Advisory committee), mis tegelevad Eurofoundi uuringutele eksperthinnangute andmisega  muudeti uute reeglite järgi Eurofoundi ametlikeks struktuuriosadeks. Varem olid need nö mitteametlikud tööüksused.

Halduskogu käib koos kaks korda aasta. Seekordne koosolek (27-28.06) oli uuele Halduskogule esimene. Kokkusaamise peamine arutlusobjekt oli järgmise nelja aasta strateegilist arengukava 2021-2024, mis paneb paika olulisemad uurimisteemad ja tegevussuunad. Hetkel kehtib arengukava aastateks 2017-2020.
Eurofound on valinud kuus strateegilist teemavaldkonda, mille tegevustega pakkuda teavet nii sotsiaalsetele partneritele kui ka Euroopa Komisjonile:  töötingimused ja jätkusuutlik töö; töösuhted; tööturu muutused; elukvaliteet ja avalikud teenused; digiajastu: töö ja tööhõive võimalused ja probleemid; lähenemise seire Euroopa Liidus.

Eurofondi analüütiline tegevus tugineb kolmele regulaarselt toimuvale uuringule: Euroopa töötingimuste uuring, Euroopa elutingimuste uuring ning Euroopa ettevõtluse uuring.

Kokkusaamise formaat on järgmine: esimesel päeval arutatakse vastavates töögruppides (tööandjad, ametiühingute ning valitsuste esindajad) arutlusele tulevad dokumendid detailselt läbi ja järgmisel päeval toimub plenaaristungil nende ühine arutelu ja heakskiitmine.

Üks oluline teema mille üle seekordsel kokkusaamisel pikalt arutati oli võimalus, et ühendada tulevikus töötingimuste ja elutingimuste uuring üheks ühtseks uuringuks, mis võimaldaks senise 6 a asemel neid läbi iga 5 a. tagant ning samas uuringu kulusid optimeerida.

Tööandjatele teeb muret, et nende ettepanekut põhjalikumalt uurida tööturu mobiilsust ning selle seost täna kummitava tööjõupuudusega ei võetud väga tõsiselt , sest mitmed riigid kardavad, et kui mobiilsus kui tööjõu puuduse lahendus tõstetakse liialt fookusesse, siis suurendab see kvalifitseeritud tööjõu ning noorte väljavoolu , ning seega kahjustab nende riikide majandust.

Üks oluline arutelu koht oli et ebatraditsiooniliste hõive vormide all taheti uurida ettevõtust (self employment) kui sellist, kuidas see mõjutab töötingimusi, sissetulekuid jne. Tööandjate selge vaatekoht on järgmine: ettevõtluse ei ole ebatraditsioonilise hõive üks vorme. Tegemist on traditsioonilise töötamise vormiga palgatöö kõrval. Pigem peaks tuleviku uuringud keskenduma uutele töö vormidele nagu platvormtöö, töö jagamine jne. Teine oluline märkus seisnes selles, et kui eelkõige ametiühingute esindajate survel uuritakse uute töövormide negatiivseid aspekte töötajatele, siis rõhutada tuleks ka positiivset poolt, eriti just hõive suurenemist ja sellest tulenevaid positiivseid mõjusid riigi majandusele tervikuna.

Uue strateegilise suunana nähakse muudatuste juhtimise teemat. Kuidas tulla toime suurte megatrendidega ja kuidas need mõjutavad töötingimusi ning elutingimusi. Megatrendide all mõeldakse üleminekut nö süsinikvabale majandusele ning majanduse digitaliseerimist kõige laiemas plaanis.

Kokkuvõttes tuleb öelda, et hoolimata katsetest vähendada uute regulatsioonidega sotsiaalsete partnerite mõju ja otsustamisõigust Eurofoundi tegevuste suunamisel, suutis amet säilitada suhteliselt suure sõltumatuse Euroopa Komisjonist ja on jätkuvalt üks kolmest kesksest institutsioonist kus sotsiaalsed partnerid otsustavad koos ettevõtetele ning töötajatele väga oluliste teemade üle. Järgmine kokkusaamine toimub Dublinis 7.-8. novembril.

Autor: Raul Eamets, professor, sotsiaalteaduse dekaan Tartu Ülikoolis

Eesti tööandjate esindaja (asendusliige) Eurofoundi Halduskogus

Tööinspektsioon edastas meile omapoolse vaate lähetatud töötajate kohta ning täiendava kontrolli võimalus Eesti ettevõtetele.

Tööinspektsioonil on kolmes keeles infoleht välismaise töötaja kohta, mis on suunatud nii ettevõtetele kui ka töötajatele.

Sellel leht on võimalik Eesti ettevõtetel üle kontrollida, kas neile teisest EL liikmesriigist või EMÜ riigist lähetatud töötajana (st renditöötaja, teenuseosutamise raames või kontsernisiseselt liikudes ühest EL riigist teise) saabunud töötaja kohta on teade Tööinspektsioonile nõuetekohaselt esitatud. Seda saab kontrollida siit leheküljelt allalaaditavast tabelist: Tabel Lähetatud töötajate teated (uuendatakse igal esmaspäeval)

Täpsustused:

·         Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse kohaselt on teate esitamise kohustus välismaisel ettevõttel (kohustuste erinevus võrreldes välismaalaste seadusega);

·         Juhul, kui Eesti ettevõte leiab tabelist enda kohta andmed, mis ei vasta tegelikkusele (ehk teile ei ole lähetatud töötajaid tegelikult saabumas/saabunud), tuleb sellest viivitamatult Tööinspektsiooni teavitada;

·         Kui soovitakse Eestisse saabunud/saabuvate töötajate nimesid, siis on võimalik Eesti ettevõttel, kelle kohta teade on esitatud, teha Tööinspektsioonile teabenõue isikustatud andmete saamisekshttps://www.ti.ee/est/teabenoue/

·         Juhul, kui lähetatud töötajana saabuvad Eestisse tööle kolmandate riikide kodanikud, siis tuleb suhelda nii PPA-ga, kui ka Tööinspektsiooniga eraldi, üks teade/menetlus ei asenda teist, sest menetlused toimuvad erinevate õigusaktide alusel.

Täpsustavatele küsimustele saab alati vastuse Tööinspektsiooni nõustamistelefonil 6406 000 või e-kirjaga aadressil jurist@ti.ee

Sihtasutus EXPO 2020 Dubai Eesti esindus on saanud esimesed kinnitused ettevõtetelt ja organisatsioonidelt, kes soovivad end ja Eestit tutvustada ning leida uusi partnereid. Nendeks on Digitaalehituse klaster, Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) , CybExer Technologies, ETS Nord, GoSwift, Milrem Robotics, Nortal, Standard.

„Eestis koha peal olles ei pruugi sellest aru saadagi, aga meid väga oodatakse EXPO-le, lootused on suured, sest Eesti e-lugu näib teistele ärksatele riikidele ihaldusväärne ja samas ka uskumatu,“ räägib Eesti EXPO esinduse juht Andres Kask. „Kasvõi ühes minutis antav digiallkirjade hulk ja kogu meie e-riigi mugavus ja inimsõbralikkus on need, mis kinnitavad teistele seda, et Eesti on üks väga eriline koht.“

Eesti Dubai EXPO-l osalemise eelarve on 3 miljonit eurot, millest riik panustab 2 miljonit ning 1 miljoni lisavad sellele ettevõtted, kes soovivad oma edulugu kogu maailma ees jutustada. „Dubai on üks maailma äripealinnadest. See on otsetee Lähis-Idasse, Indiasse, Hiinasse, Aafrikasse ja teistele arenevatele turgudele. „Kui riik on tuntud oma innovatsiooni poolest ühes sektoris, avab see uksed ka teistele valdkondadele,“ kinnitab Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu president Andre Krull.

Mööblitöötja Standard juht Enn Veskimägi on oma meeskonnaga teinud juba aastate eest otsuse, et ainult Euroopa turule ei ole mõtet panustada. „Oleme sisustanud hotelle Aafrikas ja Aasias. Väga oluline on see, et seal piirkonnas aitab uksi avada riik,“ räägib Veskimägi. Eesti paviljoni peakomissarina asub tööle diplomaat Daniel Schaer, kes kuulus ka Eesti ÜRO julgeolekunõukogu liikmeks saamise meeskonda.

Kokku käivad täna läbirääkimised paarikümne ettevõtte ning ettevõtteid ühendava organisatsiooniga. Paralleelselt tegeleb Eesti osalust korraldav sihtasutus Eesti paviljoni sisulise ja visuaalse kontseptsiooni loomisega, et oleks selge, millega Eesti teistest riikidest eristuma hakkab. Iga ettevõtte täpne roll ja paigutus Eesti paviljonis ning panustatav eelarve kinnitatakse käesoleva aasta jooksul.

Dubai EXPO veebileht: https://www.expo2020.ee/  

Kas kasutad töökeskkonnas ohtlikke aineid? Tööinspektsioon korraldab 29. augustil Tallinnas ja 30. augustil Tartus tööandjatele tasuta infopäevad, kus tehakse praktiliselt läbi erinevate kemikaalide riskide hindamine.

Seekordne infopäev püüab olla võimalikult praktiline. Teeme koos läbi ohtliku kemikaali riskide hindamise nii, nagu see päriselt olema peaks. Vaatame kolme erineva kemikaali riskide hindamist – ehk on siis tulevikus ka teiste ohtlike kemikaalide riskide hindamine kergem, sest kõige paremini õpime just ise läbi tehes.

Seminar on tasuta.

29. augustil Tallinnas 13-16 Balti jaama seminariruum Registreeru siin. 

30. augustil Tartus 11-14 Aparaaditehas, Elutoa ruum Registreeru siin.

Päevakava:

Tallinn

13 kogunemine, kohv, kerge eine

13.30 Avasõnad

13.35 Ettekanne – mis on ohtlik kemikaal

14.05 Ettekanne – kemikaali riskide hindamine

14.30 Ohtlike kemikaalide riskianalüüsi koostamine

14.45 Rühmatöö

15.00-15.45 Arutelu; ideaalse riskianalüüsi koostamine

15.45 Lõpusõnad

Tartu

11 kogunemine, kohv

11.30 Avasõnad

11.35 Ettekanne – mis on ohtlik kemikaal

12.05 Ettekanne – kemikaali riskide hindamine

12.30 Ohtlike kemikaalide riskianalüüsi koostamine

12.45 Rühmatöö

13.00-13.45 Arutelu; ideaalse riskianalüüsi koostamine

13.45 Lõpusõnad

14 – Kerge lõuna

Õpetajate palkade tõstmine peab jätkuma, sest motiveeritud õpetajad on Eesti hariduse taseme hoidmise võtmeküsimus, leiab Eesti Tööandjate Keskliit.

“Hariduse väärtustamine on meie kõige tähtsam kestlikkuse küsimus. Peame teadvustama endale, et meie laste tulevik sõltub meie koolidest ja õpetajatest,“ ütles Tööandjate tegevjuht Arto Aas. “Juba täna on õpetaja alampalk väiksem Eesti keskmisest. Palkade külmutamisel ja keskmise palga kasvu jätkudes väheneb õpetaja ameti atraktiivsus veelgi. Seetõttu ei saa Tööandjad kuidagi toetada valitsuse plaani õpetajate palgatõus järgmiseks neljaks aastaks peatada. Mõistagi on riigi rahalised vahendid piiratud. Katteallikana tuleb kõne alla palju ambitsioonikam riigireform, sealhulgas riigipalgaliste arvu vähendamine.”

Tööandjate keskliidu hinnangul ei vasta õpetaja töö hindamine ja tasustamine ametikohale esitatavatele nõuetele. Kaasava hariduse rakendamine toob kaasa varasemast teistsugused ootused õpetajate kompetentsusele.

Aasa sõnul algab mistahes valdkonna töötajate koolitamine juba kvaliteetsest põhiharidusest, millele panevad aluse õpetajad.

“Me vajame palju säravaid uue põlvkonna õpetajaid,” ütles Aas. “Tööandjate manifestis tegime ettepaneku tõsta õpetajate palgad nelja aastaga vähemalt 1,5-kordseks Eesti keskmise palgaga võrreldes ning loodusteaduste ja kutseõpetajate palgad kahekordsele tasemele.”

Eesti koolides on kriitiline seis paljude ainete õpetajatega, eriti aga loodusteaduslike ainete ja matemaatikaõpetajatega. Enne kooliaasta algust on koolidest puudu 190 õpetajat. Iga viies matemaatika-, keemia-, geograafia- ja bioloogiaõpetaja vähemalt 60-aastane ning füüsikaõpetajatest on selles vanuserühmas juba iga neljas. Ka kutseõppeasutuse õpetajatest on 24% samas vanuserühmas.

Planeeritavad välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu on tehtud kiirustades ja analüüsita ning ei aita mõistlikul viisil vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist, leiavad ettevõtjate katusorganisatsioonid. 

Eesti Tööandjate Keskliit ja Kaubandus-Tööstuskoda saatsid reedel siseminister Mart Helmele ühise kirja, kus kritiseerivad plaanitavaid välismaalaste seaduse muudatusi.

„Toetame seaduse muutmise eesmärki – aidata vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist. Samas oleme vastu eelnõus väljapakutud meetmetele, sest need ei aita meie hinnangul kõige mõistlikumal viisil soovitud eesmärki täita,“ seisab kirjas.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul on eelnõu koostatud kiirustades ja sellest tulenevalt on meetmed ebaselged nii ettevõtjatele kui ka ilmselt järelevalveasutustele. Lisaks puudub korralik mõjuanalüüs.

„Arusaamatuks jääb, millist probleemi soovitakse lahendada ehk millised on need välistööjõu kasutamise skeemid, mille vastu soovitakse võidelda,“ kommenteeris Tööandjate tegevjuht Arto Aas. „Uued meetmed peaksid aitama kuritarvitusi vältida. Praegu näeme soovi läbi analüüsimata meetmeid kiiresti jõustada, see aga ei saa olla eesmärk omaette.“

Kaubandus-Tööstuskoja juht Mait Palts lisas, et eelnõu suurendab ka ausate ettevõtjate halduskoormust seoses kontrollikohustuste täitmisega. „Samuti lisandub paljudele ettevõtjatele ebaproportsionaalne vastutus kolmandate isikute eest. Täitevvõim ei saa pööratud tõenduskoormusega valimatult ettevõtjate koormust suurendada ja enda ülesandeid tööandjatele peale suruda. Nii ei jää põhitööks varsti enam üldse ressurssi.”

Näiteks peatöövõtjad, kes ise küll võõrtööjõudu ei rendi, kuid keda eelnõu sõnastuse kohaselt saaks liigitada kasutajaettevõtjateks, peaksid eelnõu järgi hakkama alltöövõtjate eest vastutama, hakates kontrollima teise ettevõtte poolt välismaalastega sõlmitud lepinguid ja maksude tasumist. Seda on neil aga sisuliselt võimatu teha.

Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole praegune eelnõu kvaliteetne ja eelnõu eesmärgi saavutamiseks on mõistlik õigusloome protsessiga alustada otsast peale – esimese sammuna tuleks koostada väljatöötamiskavatsus, mis praegusel eelnõul puudub. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb üldreeglina enne iga eelnõud see aga koostada.

Loe Tööandjate ja Kaubandus-Tööstuskoja täismahus ettepanekuid SIIT

Rahandusministeeriumi välja töötatud mitteresidentidest renditööjõu maksustamise plaan tekitab hulga küsimusi ja vajab Tööandjate hinnangul mõjuanalüüsi. Tööturgu saab korrastada ka leebemate meetmetega ja õiguse parema rakendamisega – pole alust eeldada, et renditöötajad on Eesti majandusele kahjulikud või et nende pealt makse ei makstaks.

“Nõustume, et välismaalaste registreerimine ja maksustamine peaks olema korrektne, et turul oleks aus konkurents,” seisab Rahandmusministeeriumile saadetus seisukohas. “Kuid küsitav on, kas välisriigist tulnud renditöötaja tulu maksustamine Eestis eelnõus kirjeldatud viisil on proportsionaalne, rahvusvahelise õigusega kooskõlas, kuidas toimuks infovahetus ja kas pöördmaksustamine toetab Eesti konkurentsivõimet.”

Renditööjõu maksukohustuse ja tõendamiskoormuse kasutajaettevõttele panemise negatiivsed tagajärjed võivad olla tuntavamad kui positiivne mõju. Tööandjad näevad pöördmaksustamises ohtu Eesti konkurentsivõimele ja ettevõtluskeskkonnale.

Näiteks kui rendifirma maksud pahatahtlikult maksmata jätab, võib tekkida olukord, et peatöövõtja peab maksma maksusumma nii teenustasuna rendiettevõttele kui ka otse maksuhaldurile. Peatöövõtja võimalused alltöövõtja palga- ja maksuarvestuse kontrollimiseks on piiratud ning kui kulutada sellele palju aega ja raha, kaotame konkurentsivõimes, sest ettevõtetele on pandud põhjendamatult kõrge maksurisk ja halduskoormus.

See, et mitteresidendist renditöötajat praegu esimesest päevast alates Eestis ei maksustata, ei tähenda, et maksud on üldse maksmata või et renditöötajad oleksid Eesti majandusele kahjulikud. Tegelikult toodetakse nende abiga ka Eestis lisandväärtust, makstakse kohalikele töötajatele palka ja riigile makse. Mujal maailmas seetõttu pigem soodustatakse välistööjõudu ja tööjõu renti töösuhete paindlikkuse ning ühiskonna heaolu kasvatamiseks. Kui maksurežiim renditööjõu kaasamist takistama hakkab, pidurdab see ka Eesti majanduse konkurentsivõimet, kuna kohalikku vaba tööjõudu napib. Eelnõust puudub majandusliku mõju analüüs täielikult.

Tööandjate hinnangul on tulumaksuseaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu renditööjõu maksustamist puudutav osa on nähtavasti valminud kiirustades, ilma väljatöötamiskavatsuse, konsultatsioonide ja mõjuhinnanguta. Seega pole see kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga. Eelnõu seletuskirjas pole selgitatud, kuidas on eelnõu kooskõlas Euroopa maksuõigusega (residentsuse määratlemine, topeltmaksustamise vältimine jne), ega hinnatud meetme mõju. Pole ka selgitatud, kuidas tehniliselt mitteresidendist tööandjalt või välisriigilt töötasude ja -maksude kohta info saamine toimuks. Viimaste andmete valguses ei ole välismaalaste töötamise reeglite rikkumine massiline ja seetõttu on arusaamatu, miks on vaja seda põhimõttelist muudatust läbi mõtlemata ja kiirustades teha. 2018 oli Siseministeeriumi kodulehe andmetel 182 töötamise tingimuste rikkumist väärteona, mis pole Eesti tööturu suurust arvestades eriti kõrge näitaja.

Ka on küsitav, kas meede on sisuliselt proportsionaalne. Kui eelnõu eesmärk on tööturu korrastamine – vastavusse viimine kehtivale regulatsioonile, saab seda teha ka leebemate meetmete ja õiguse parema rakendamisega. Hea näide on lühiajalise töötamise lihtsustamine 2018. aastal, mispeale Eestis töötamise registreerimine, ehk ametlikult lühiajaliselt töötamine kasvas hüppeliselt. Mh registreeriti 3249 renditöötajat. Pigem tuleks riigil nüüd registreid ühtlustada ja järelevalvet tõhustada, et oleks arusaadav, mis tööturul toimub.

Loe Tööandjate keskliidu kirja Rahandusministeeriumile SIIT.

Aasta algusest toetab riik tööandjaid, kes loovad Ida-Virumaal, Põlva-, Valga- või Võrumaal viis või enam töökohta. Toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist kõrgema töötusega piirkondades, kus on kasutamata tööjõudu. Seega tasuks kaaluda tegevuse laiendamisele just neis piirkondades, kirjutab Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Annika Sepp.

Eestis tervikuna on tööturu suurimaks probleemiks kujunenud tööjõupuudus, mida iseloomustab madal töötuse määr. Piirkondlikud erinevused on aga suured. Ida-Virumaal ja kolmes Kagu-Eesti maakonnas on registreeritud töötus Eesti keskmisest (4,7% 2018.a) tunduvalt kõrgem (vahemikus 7-8,4%)ning tööga hõivatus madalam. 2019. aasta I kvartalis oli Eestis 11 456 vakantset töökohta, neist 3,4% Ida-Virumaal, 0,8% Võru ja 0,7% Valga maakonnas. 

Arutasime toetuse väljatöötamise käigus  nende  maakondade tööandjatega, mis on töökohtade loomise peamised takistused. Kõige enam toodi välja, et puudus on inimestest, kes oskavad ja tahavad tööd teha. Lisaks on inimeste palgaootused tööandjate hinnangul liiga kõrged. Sageli läheb töötaja väljaõppeks ja vajaliku vilumuse saavutamiseks kuni aasta, samas töösuhe ei pruugi kuigi pikaks kujuneda. Nende tegurite koosmõju teeb uute töötajate värbamise tööandjale riskantseks ja kulukaks.

Piirkondliku töökoha loomise toetusega aitab riik vähendada töötaja värbamise ja väljaõppega seotud kulusid. Toetusega hüvitatakse tööandjale 50% töötaja töötasust. Toetuse saamiseks tuleb kahe kuu jooksul luua vähemalt viis töökohta, kusjuures töötasu peab olema vähemalt poolteisekordne alampalk ehk 2019. aastal 810 eurot. Kui vaja, hüvitatakse ka iga uue töötaja koolituskulud kuni 2500 euro ulatuses.

Toetusel on ülempiir, milleks on kahekordne alampalk. Igakuine toetussumma ühe töötaja kohta saab seega olenevalt töötaja palgast olla 405–1080 eurot. Toetusega võib töötajaid palgata nii tähtajatu kui ka tähtajalise lepinguga, aga tähtajalise lepingu kestus peab olema vähemalt kuus kuud. Tähtajatu lepingu korral makstakse toetust 12 kuu eest kahe aasta jooksul, tähtajalise lepingu korral poole töösuhte kestuse eest. Näiteks kui töötaja palgatakse kaheksaks kuuks, on tööandjal võimalik toetust saada nelja kuu eest.

Toetust saab taotleda eraõiguslik juriidiline isik, toetuse saamiseks on neli põhitingimust:

• Töökohad Ida-Virumaal, Põlva-, Valga või Võrumaal

Loodavad töökohad peavad asuma mõnes neljast toetust saavast maakonnast, seejuures ei ole oluline, et kõik viis töökohta oleks ühes maakonnas. Tegemist võib olla ettevõttega, kes seal juba tegutseb, või ettevõttega, kes soovib toetuse abiga maakonnas tegevust alustada.

• Tööd saavad kõrgema töötusega piirkondade töötud

Toetusega saab palgata inimesi, kes on töötuna arvel nende maakondade töötukassa osakonnas, kuhu töökohtade loomist toetatakse. Palgates töötajaid näiteks Räpinasse, saab neid valida töötute seast, kes on end töötuna registreerinud töötukassa Põlvamaa, Võrumaa, Valgamaa või Ida-Virumaa osakonnas. Lisaks vaadatakse, et inimene ei oleks eelneva kuue kuu jooksul töötanud kokku üle 30 päeva. Tingimuse mõte on soodustada nende inimeste värbamist, kes ise nii kiiresti tööd ei leia. Palgatoetus on olemuselt riigiabi, seetõttu peab see olema hästi põhjendatud eesmärgiga aidata tööturul ebasoodsamas olukorras olevaid inimesi. Samuti välistab see töötajate n-ö üleostmise teistelt tööandjatelt.

• Töötaja palk peab olema vähemalt poolteisekordne alampalk

Toetust makstakse ainult nende kuude eest, mil töötaja palk on vähemalt poolteisekordne alampalk ehk 2019. aastal värvatud töötajatel vähemalt 810 eurot. Aluseks võetakse värbamise hetkel kehtiv töötasu alammäär. Kui värbamine leiab aset näiteks sel sügisel, on palganõue kogu toetuse saamise vältel 810 eurot. Kui taotlus esitatakse järgmisel aastal, oleneb vajalik töötasu suurus 2020. aasta töötasu alamäärast.

Tingimuse mõte on selles, et toetusega loodaks kõrgema lisandväärtusega töökohti, kus töötasu oleks juba alustades alampalgast kõrgem ja oleks potentsiaali jõuda mõne aja pärast piirkonna keskmise töötasuni. (Toetust saavate maakondade keskmine töötasu oli 2018. aasta andmetel 995–1054 eurot.) Toetuse välja maksmiseks vajalikud töötasu andmed saab töötukassa Maksu- ja Tolliametist, tööandja ei pea selleks lisatõendeid esitama. Mis juhtub, kui mõnel kuul jääb töötaja palk nõutavast väiksemaks, näiteks haiguslehe vms tõttu? Selle kuu eest toetust ei maksta, aga kogu toetust see ei vähenda, sest toetust on võimalik saada kahe aasta jooksul.

• Korraga vähemalt viis töökohta

Tööandja peab palkama vähemalt viis uut töötajat kahe järjestikuse kalendrikuu jooksul. Kui esimesed viis värbamist on tehtud, makstakse toetust ka iga järgmise ettevõttesse lisanduva töötaja eest, kes vastab ka teistele toetuse saamise tingimustele. Viie töötaja nõue on seatud, et soodustada laienemis- ja arenguplaaniga tööandjaid, kes on valmis piirkonda looma rohkem töökohti. . Töötajate ühe- või kahekaupa värbamiseks on võimalik kasutada teisi töötukassa pakutavaid palgatoetusi, millel töökohtade arvu nõuet ei ole, ent tingimused töötutele on üksikasjalikumad. Näiteks teenus „Minu esimene töökoht“ toetab 16–29-aastase töökogemuseta noore tööle võtmist. Palgatoetust saab kasutada ka pikaajalise töötu, vähenenud töövõimega töötu ja rahvusvahelise kaitse saaja palkamisel.

Kuidas taotlemine käib?

Tööandja, kel on huvi toetuse vastu, saab  võtta ühendust töötukassa kohaliku osakonnaga. Koos töötukassa konsultandiga arutatakse läbi tööandja vajadused: kui palju ning milliste oskuste ja omadustega töötajaid on vaja ning millal võiks värbamine toimuda? Seejärel selgitab töötukassa välja, kas piirkonna registreeritud töötute seas on inimesi, kes vastavad nii toetuse tingimustele kui ka tööandja nõuetele. Vajaduse korral aitab töötukassa potentsiaalseid töötajaid enne värbamist teiste tööturuteenuste abil ette valmistada, näiteks korraldab tööandja juures tööpraktika. Kui sobivad inimesed on leitud ja vajalikud ettevalmistused tehtud, esitab tööandja iga tööle võetava inimese kohta toetuse avalduse ja töötukassaga sõlmitakse toetuse lepingud.

Esimene toetuse makse tehakse, kui tööle on asunud kõik viis töötajat. Näiteks kui juulis värvati kolm töötajat ja augustis kaks, siis esimese toetuse väljamakse teeb töötukassa septembris. See sisaldab tagasiulatuvalt toetust kolme töötaja juuli ja augusti ning kahe töötaja augustikuu eest.

Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat piirkondliku töökoha loomise toetust saab taotleda käesoleva aasta algusest kuni 2021. aasta lõpuni. Piirkondliku töökoha loomise toetusega on plaanis kokku toetada 360 töökoha loomist. Ootuspäraselt on aasta alguses käivitunud toetuse taotlemine olnud aktiivsem Ida-Virumaal, kus pakuti aastatel 2016–2018 sarnast toetust suurkoondamiste tagajärgede leevendamiseks. Tookord loodi maakonnas toetusega 645 uut töökohta 17 ettevõttes või asutuses. Juulikuu seisuga on Ida-Virumaal piirkondliku töökoha loomise toetuse lepinguid sõlminud 11 ettevõtet 42 töötaja värbamiseks. Kagu-Eestis, kus sedalaadi toetust pakutakse esmakordselt ja tööandjateks peamiselt väikeettevõtjad, on käivitumine olnud aeglasem. Põlva ja Võrumaal on toetuse raames töötajaid värvanud kummaski üks, Valgamaal neli tööandjat.

Toetuse tingimustega saab tutvuda töötukassa veebilehel.

EURES Eesti korraldab tänavu 23. oktoobril seitsmendat korda online töömessi Enter Estonia, mille eesmärk on viia kokku erinevate sektorite tööandjad Eestist ning tööotsijad väljastpoolt Eestit.

Online töömess toimub internetis, inglise keeles, kestab neli tundi ja on tasuta – see on hea ja lihtne kanal uute kontaktile loomiseks ja töötajate leidmiseks. Töömessist osavõtmise eelduseks on ingliskeelsed tööpakkumised.

Töömessil saab sobivate eelvalitud kandidaatidega viia läbi lühiintervjuusid, et veenduda kandidaadi sobivuses pakutavale ametikohale. Lühiintervjuud aitavad selgusele jõuda, milliste kandidaatidega värbamisprotsessis edasi liikuda.

Kui sobiv kandidaat on leitud, tuleks siiski  varuda aega kuni töötaja reaalselt tööle saab asuda ning anda töötajale aega elukohaga seonduvad muudatused teha. Siinkohal on kindlasti abiks ettevõttepoolne tugi, aga ka abivalmid kolleegid, kes oleks valmis ka kohapealse elukorralduse kohta infot jagama. Nõustamist saavad töötajad kui ka tööandjad nii EURES Eesti nõustajatelt, kui ka Eesti Rahvusvahelisest majast.

EURES toetab ka noortele (kuni 35a.) euroopa kodanike töörännet rahaliselt –töötajale makstakse ümberasumise- ja keeleõppetoetust ning tööandjale töötaja sisseelamise toetust. Rohkem infot EURES lehelt Sinu Esimene EURES töökoht.

Virtuaalsed töömessid ongi populaarsed just nooremate tööotsijate seas, kus keskmiselt kaks kolmandikku osavõtjatest on alla 34 aastased, kõrghariduse ja vähemalt 2-5 aastase töökogemusega. Päritolu järgi on osalejaid võrdselt nii Euroopa liidust kui sellest väljastpoolt.

Töömessile registreerimine on lihtne ja juba nüüd avatud kõigile osavõtjatele. Eelnevatel töömessidel osalenud ettevõtete sõnul on just varajane registreerimine ja tööpakkumiste üles laadimine online messi õnnestumise võtmeks.

Registreerimine järgmisel lingil: https://www.europeanjobdays.eu/en/events/enter-estonia

Lisainfo:eures@tootukassa.ee või 614 8604

Eesti Tööandjate Liit toetab 21. septembril toimuvat Maailmakoristuspäeva ja kutsub tööandjaid leidma võimalusi, kuidas oma organisatsioonis ühiselt maailmakoristusel osaleda. Maailmakoristuspäev sobib hästi näiteks meie Annetame Aega võrgustikuga liitumiseks või ka niisama meeskonnatunde parandamiseks – ühiselt hea tegemine liidab.

Eelmisel aastal tehti Eesti maailmakoristuspäeva meeskonna eestvedamisel ära midagi erakordset – 18 miljonit inimest 157 riigis tuli eestlaste üleskutsel kodudest välja ja koristas terve ilma palju puhtamaks. Eestis kraamis loodust umbes 10 000 inimest.

Tänavu toimub Maailmakoristuspäev taas – 21. septembril 2019! Ja taas vähemalt 150 riigis. Eestis pööratakse tänavu tähelepanu eelkõige väikesele ja nähtamatule prügile, mis tegelikult igal pool meie ümber salakavalalt laotub. Kui vaatame hoolikalt ringi, leiame prügi mitte ainult loodusest, vaid kõikjalt meie radadelt. Need on suitsukonid, pudelikorgid, aga ka pakendid ja ühekordsed nõud – kõik need asjad, mille asukoht on prügikastis, kuid mis ometi on märkamatult jõudnud mänguväljakule, põõsa alla, koduteele ja ukse kõrvale. Ka see on prügi, mis on vahest sama ohtlik kui suur prügi metsa all.

Mõned võimalused, kuidas tööandja saab Maailmakoristuspäeval osaleda:

• korraldage koristuspäev tiimi ühendava meeskonnaüritusena;
• toetage avalike sõnumitega Maailmakoristuspäeva, kutsudes kõiki prügi märkama ja seda koristama;
• kutsuge üles ettevõtte kliente koristuspäeval osalema, märkama ning tegutsema;
• pange korraldamisele õlg alla ning hakake Maailmakoristuspäeva ametlikuks partneriks.

Kes aga ise ei saa miskil põhjusel koristama tulla, ent soovib siiski panustada Maailmakoristuspäeva õnnestumisse, saab koristuspäeva toetada ka rahaliselt.

Rohkem infot koristamise, registreerimise ja muu kohta saab leida Maailmakoristuse veebilehelt www.maailmakoristus.ee ning lisaküsimustele vastab Dolores, aadressil dolores@maailmakoristus.ee 

Tööandjate volikogu juhib tänavu veebruarist Eesti Kaupmeeste Liidu esindajana Kai Realo, kes igapäevatöös on Circkle K Eesti tegevjuht. Tööandjate keskliidus innustab teda kaasa lööma liikmete laiapõhjaline kaasamine, mis teeb meist atraktiivse ning tõsiseltvõetava mõjuorganisatsiooni.

Teed Tööandjate volikogu juhi tööd oma põhitöö kõrvalt ja vabatahtlikuna, panustades sinna märkimisväärselt aega ja energiat. Miks Sa seda teed?

Juba mõned aastad tagasi jõudsin ma oma karjääriga punkti, kus kõiki teadmisi ja kogemusi ei ole võimalik enam oma põhitöös igapäevaselt rakendada. Samas on minus piisavalt nö missioonitunnet, mis võimaldab asju näha mitte ainult oma ettevõtte ja oma töö vaatenurgast, vaid üldisemalt – tekkis soov kaubanduse ja ettevõtluse arengusse Eestis laiemalt panustada. Olen olnud nüüd juba aastaid Kaupmeeste Liidu juhatuses, tegutsenud Eesti Õliühingus ja Kaupmeeste Liidu esindajana ka Tööandjate keskliidu volikogus.

Ma teen Tööandjate volikogu juhi tööd selleks, et ettevõtjate ehk tööandjate hääl oleks kuulda ja seda arvestataks Eesti elu edendamisel. Ja hetkel on just minu kõva hääl ja energia see, mida ilmselt see organisatsioon vajab.

Muidugi võib vaadata ka teise nurga alt ja öelda, et ühe seni väga maskuliinse organisatsiooni etteotsa oli vahelduseks vaja üht naisterahvast. Tasakaalustamise mõttes on see kahtlemata huvitav eksperiment – 30-st volikogu liikmest ainult kaks on naisterahvad ning mina olen üks neist. Eks see volikogu esinaise koht annabki siis pisut jõuõlga juurde. Kuigi ma ei näe, et äris naised ja mehed tohutult erineks. Vähemalt mina pole seda kunagi tajunud.

Mida volikogu juhtimine Sulle endale annab?

Volikogu annab mulle kogemusi ja suhteid, mis oleksid minu tavatöös olemata. Kui töötad aastaid ühes valdkonnas, siis kipud ikka kokku saama sarnaste inimestega ja nägema ühesugused vaateid maailmale. Töö volikogus ja üldse kaasalöömine Tööandjates laiendab mu silmaringi.

Teine pool on – ehkki võib kõlada pateetiliselt – mingi hetk tahad ikka midagi Eesti riigile või ühiskonnale üldisemalt tagasi anda.

Oled saanud volikogu esimehena mõned kuud sisse elada. Kuidas Tööandjaid kui mõjuorganisatsiooni iseloomustad?

Asusin Tööandjate volikogu juhi kohale päris põneval ajal – ees seisid Riigikogu valimised, millele järgnes meeli erutav protsess valitsuse moodustamiseks ning ülejäänut on saanud jälgida nagu kuuldemängu. Sotsiaalpartnerina on Tööandjatel olnud väga keeruline uue valitsusega koostööd alustada. Lihtsalt sel põhjusel, et valitsuse fookus on olnud mujal. Kipun nõustuma selle hinnanguga, mille andsid Vikeraadios saates „Riigi teenrid“ valitsuse saja päeva tegevust kommenteerinud ajakirjanikud – solvangud, vabandused ja alkoholiaktsiisi langetamine.

Jättes aga viimased kuud kõrvale, on Tööandjate ja riigi esindajate koostöö olnud igati konstruktiivne – kaasa on aidanud kindlasti see, et suhtumine on vastastikku lugupidav. Ka mõlemale poolele alguses võõrastel ja osaliselt vastuvõetamatutel teemadel saab rahulikult rääkida ning ennekõike ka teise osapoole seisukohti kuulata. Tööandjate poolt teeb dialoogi pidamise lihtsamaks ka asjaolu, et meie liikmed on nii äris kui ka ühiskonnas väga lugupeetud ettevõtted ja erialaliidud. Tegemist ei ole lihtsalt liikmemaksu koguva ning väikse grupi arvamusliidrite huve teeniva organisatsiooniga. Just liikmete laiapõhjaline kaasamine ja nö näited elust enesest teevad Tööandjatest atraktiivse ning tõsiseltvõetava mõjuorganisatsiooni. Me esindame reaalselt ja tänu meie aktiivsetele liikmeskonnale on meil võimalik baseeruda kogemustele ja faktidele, mitte emotsioonidele.

Mis on olulisemad teemad, millele Tööandjate keskliit peab enim tähelepanu pöörama? Mis on suured teemad, mis aktuaalsed valupunktid?

Tööandjad on oma olulisemad eesmärgid pannud kirja Tööandjate Manifesti, mille viimane versioon ilmus alles eelmisel sügisel. Tegemist on ka täna äärmiselt aktuaalsete teemadega, millest ehk enim tuleb rõhutada tööjõuga seonduvat. On selge, et Eesti demograafilist struktuuri vaadates on ja jääb ka lähiaastatel töökäsi kõvasti puudu. Kui me lisame siia veel väljakutsed tööseadusandlusega, mis ei vasta uute põlvkondade ootustele paindlikkuse osas ning selle, et haridussüsteemist väljujate oskused ja teadmised ei vasta tööturu vajadustele, siis töö tulevik tundubki väga tume.

Teoreetikud räägivad tarkadest töökohtadest, mis peaks Eestis normiks saama, jättes aga seletamata, kes siis busse juhib ja poes piima riiulile paneb. Kindlasti jõuame ükskord tehnoloogia arenguga sinnamaale, et bussid on iseliikuvad ja piima võtab laost ning toob koju kohale robot, kuid hetkel, st lähema 10 aasta jooksul, on meil siiski vaja nii neid nutikatel töökohtadel töötavaid inimesi kui ka praktilise tööalase hariduse saanud inimesi.

Ehk siis hetkel rõhutaks ma eriti just tööjõu ja haridusega seonduvat. See, et ettevõtlusorganisatsioon elab kaasa majanduskeskkonna arengule ja püüab maksude lisamist ohjeldada, on iga valitsuse ja majandustsükli ajal elementaarne.

Miks peaks ettevõte Tööandjate liige olema?

Tööandjate liige peaks olema ettevõte ja erialaliit, kes soovib, et ta hääl ja seisukohad oleks kuuldavad.

Tööandjad ei ole poliitiline organisatsioon, mistõttu ei kehti siin kunagi nõue, et kõik peaks asjadest ühtemoodi aru saama või kõigil teemadel ühesugust arvamust omama. Just laiapõhjalisus, liikmete aktiivne kaasamine ja seisukohtade baseerumine kogemustele ja faktidele – see teeb Tööandjatest organisatsiooni, mille liige tasub olla. Meil on otseseid liikmeid üle saja (koos erialaliitude liikmetega esindame enam kui 1500 tööandjat), kuid mitte tuhandetes, mis võimaldab läbi töörühmade ja projektide olla kõigil Tööandjate ettevõtmistesse kaasatud. On suur vahe, kas sa kuulud kuhugi või osaled. Tööandjad on koht, kus osaletakse ja lüüakse aktiivselt kaasa ning seeläbi panustatakse Eesti inimeste heaolu kasvu.

Tööandjate keskliit on ka sotsiaalpartner ehk me esindame riigi ees kõiki tööandjaid – alampalga läbirääkimistel, Töötukassa ja Haigekassa nõukogus ja paljudes muudes kohtades. Samuti osaleme aktiivselt rahvusvahelistes tööandjate võrgustikes ning teeme tööd ka Brüsselis, mõjutades tööandjaid puudutavaid protsesse eurokoridorides. See paneb meile suurema vastutuse vaadata suurt pilti ja pikka perspektiivi – mis on hea Eestile ja Eesti inimestele.

Kuna tööandjate roll Eesti inimeste heaolu parandamises on läbi töö andmise aspekti, siis keskendume töö ja hariduse teemale rohkem kui teised ettevõtlusorganisatsioonid. Räägime vähem majandusest, investeeringutest ja kasumist, kuigi ka need teemad on meil loomulikult laual.

Anna nõu tööandjale, kes ei leia endale kusagilt töötajaid. Mida ta peaks tegema?

Kõik sõltub sellest, miks tööandja ei leia töötajaid. Võib ollagi puhtalt demograafilisest olukorrast tingitud töökäte puudus – seda nii piirkondlikult kui ka laiemalt. Teiseks põhjuseks võib olla vastava haridustaseme ja kompetentsidega töötajate puudumine. Ning kolmandaks – pakutav töö, selle eest makstav tasu ja muud tingimused (üldjuhul juhtimiskultuur) ei vasta võimaliku töölesoovija ootustele.

Kõige keerulisem siinkohal on füüsiline inimeste puudus – kui ikka põllumajanduses ei ole kedagi lauta või põllule saata, siis siin ei olegi muud varianti kui tööjõud mujalt värvata. Farmis ja põllul töötavad juba täna targad masinad, aga ikkagi on vaja inimest, kes neid juhiks.

Hariduse ja kompetentside mittevastavus pakutavale tööle on tegelikult kasvav probleem. Räägime küll nutikate töökohtade vajadusest, aga koolis ja ülikoolis õpib matemaatika ja inseneri valdkondades järjest vähem noori. Nii toodame piltlikult öeldes ülikoolides juurde inimesi, kellel küll on kõrgharidus olemas, seda aga rakendada pole võimalik, sest vajatakse hoopis teisi teadmisi ja oskuseid. Siin aitab lühiajaliselt kutseõppe propageerimine, pikemaajaliselt aga ainult haridussüsteemi ümberkorraldamine selliselt, et see arvestaks muutuva tööjõuturu vajadustega kiiremini kui seni.

Iseenesest kõige lihtsam on töötajate puudusest üle saada siis, kui vaja on muuta tööandja kuvandit. Lihtne pigem ajalises mõõtmes. Samas ka keeruline, sest see nõuab tohutut hoiakute muutmist – kuidas tööandjad on harjunud inimestesse suhtuma, milline on organisatsiooni kultuur. Klassikalist head juhtimistava ei ole Eestis väga pikalt olnud ja täna toimib see peamiselt kogemuse edasikandmise baasilt. Ehk kogedes kuskil head juhtimist, proovid ise juhiks saades sarnaselt käituda.

Kui oluline on Sulle vastutustundliku ettevõtluse teema? Tööandjad veavad näiteks algatust Annetame Aega ja on viiendat aastat toimuva koolinoortesse ettevõtlikkust süstiva Minu Lugu üks eestvedajaid. Samuti tegeleme sellega, et tööandjad võtaksid parema meelega tööle vähenenud töövõimega inimesi.

Mul on hea meel, et vastutustundlikkuse teema leiab Eesti ühiskonnas aina enam kandepinda. Siiani tundus see pigem rahvusvaheliste suurfirmade veider käitumine, millest aru ei saadud.

Vastutustundlikkus näitab organisatsiooni küpsust. Kui ollakse klassikalisest elan/suren faasist välja tulnud, siis mõeldakse ka laiemalt – kuidas oma tegevusega võimalikult vähe kahju korda saata ja anda ühiskonnale midagi tagasi. Keegi ju ei eksisteeri üksi.

Aga ma arvan, et eestlase peas ei ole vastutustundlikkusele veel väga selget kohta, pigem toimub kampaaniapõhine lähenemine. Kui keegi initsiatiivi algatab, nagu ka Tööandjad seda teinud on, siis sellega liitutakse meelsasti. Aga meil läheb veel aega, kuni vabatahtlik töö ja vastutustundlik käitumine saab enamike inimeste/ettevõtete jaoks normaalseks elu osaks, millele ollakse valmis ka iseseisvalt ja ilma kampaaniata panustama.

Küsis Gea Otsa

Keeleinspektsiooni inspektorid võiksid saada võimaluse hinnata töötaja eesti keele oskust, sest see vähendaks nii tööandjate kui ka inspektsiooni halduskoormust, leidsid tööandjad kohtumisel haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuskiga.

12. augustil toimus Tööandjate keskliidu eestvedamisel kohtumine, kus Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Turvaettevõtete Liit ja AS-i Eesti Raudtee esindajad tutvustasid haridusministrile ning keeleinspektsioonile murekohti seoses keeleseaduse nõuete ja keeleinspektsiooni kontrollidega. Varasemal kohtumisel on Tööandjad teinud juba konkreetseid ettepanekuid määruse muutmiseks. Hotellide ja Restoranide Liit töötas aga koostöös keeleinspektsiooniga välja klienditeeninduse juhendi.

Täna on peamine murekoht nõue, et töötaja, kes ei ole hariduse saanud eestikeelses koolis, peab oma keeleoskuse tõendamiseks tegema eesti keele eksami ja saama riikliku tasemetunnistuse. Samas on väga palju inimesi, kes hoolimata muukeelses koolis saadud haridusele valdavad eesti keelt vabalt või piisavalt. Nendelt keeleeksami sooritamise nõudmine ei ole mõistlik ning lisab põhjendamatut bürokraatiat.

Kohtumisel osalenud erialaliidud ja Tööandjad tegid ettepaneku suurendada keeleinspektsiooni inspektorite volitusi nii, et neil oleks võimalik kontrolli käigus kohapeal hinnata, kas töötaja valdab eesti keelt vajalikul tasemel.

Keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuski sõnul on tegemist mõistliku ettepanekuga ja inspektor võiks keeleoskust hinnata lühikese struktureeritud vestluse käigus. Ka minister Reps ütles, et mõte tasub kaalumist. Samas tuleb tagada inspektori objektiivsus. Ministri sõnul võetakse ettepanek ministeeriumis töösse. Lõpliku otsuse saab teha aga Riigikogu, sest see eeldab keeleseaduse muutmist.

Arutleti ka võimaliku hea tava kokkuleppe üle, millega liitunud tööandjad lubavad toetada oma töötajate keeleõpet. Täna saab Töötukassast toetust eesti keele õppeks tööanda juures, samuti on olemas mitmeid mobiilseid rakendusi, mille abil saab eesti keelt tasuta õppida ja mida tööandjad võivad oma töötajatele soovitada.

Võimalused eesti keele tasuta õppimiseks

Iseseisvaks keeleõppeks on võimalusi mitmeid, nende hulgas on keelekohvikud, kultuurimoodulid ning e-õppe võimalused Keeletee ja Speakly.

https://www.keeletee.eesobib iseseisvaks õppeks alates 0-tasemega algajatest kuni B1-tasemel edasijõudnuteni. 

Speakly www.speakly.meon rakendus, kus eesti keelt saab tasuta õppida nii:

1. Minewww.speakly.me
2. Vajuta “Osta kohe”;
3. Logi sisse, vali eesti keel, vali mistahes pakett;
4. Sisesta sooduskood EV100, mis nullib tasu;
5. Tee keeletest enda taseme määramiseks;
6. Alusta õpinguid.

Lisainfo: Ott Ojamets, Speakly tegevjuht, +372 51 209 38, ott@speakly.me 

Ka tänavu septembris kutsub Tervise Arengu Instituut inimesi üles veetma septembrikuud alkoholivabalt. Hooli oma töötajatest ning toeta nende püüdlusi septembris alkoholist puhata!

Alkoholi liigtarvitamisega seonduv puudutab tööelu väga otseselt ja mitme külje pealt. See viib õnnetuste, töölt sagedaste puudumiste, haiguste, hilinemiste, aga ka puudulikult lahendatud või hoopis lahendamata jäänud tööülesanneteni. Enamikes ettevõtetes peetakse normiks, et purjus peaga tööle ei tulda ning tööajal alkoholi ei tarvitata. Paljudel ettevõtetel on ka konkreetsed juhised, kas ja kui palju alkoholi pakkuda firmaüritustel.

Samas väljaspool tööaega toimuv jääb tööandja otsustusõigusest eemale. Vabal ajal tarvitatud alkohol mõjutab aga inimese edukust ja töökohal toimetulekut täpselt samamoodi. Just seetõttu on oluline märgata ka töövälist alkoholi liigtarvitamist ning töökaaslast õigel ajal toetada ja suunata. Mida varem panna tähele alkoholi liigtarvitamise tundemärke, seda tõenäolisemalt õnnestub probleemil sabast kinni saada enne kui asi kontrolli alt väljub. Isegi kui tegemist on muidu tubli töötajaga, kes küll kipub vabal ajal alkoholiga liialdama, ei tohiks sellest asjast mööda vaadata, sest halvimal juhul võid ajapikku töötajast ilma jääda või kanda muid kahjusid. Töötajate tervise eest hoolitsemine on ettevõtjana ka sinu mure!

Keskkond on väga oluline

Alkoholipausi toetamine ja alkoholitarvitamise teemade üles võtmine ei viita sellele, et asjaga oleks organisatsioonis probleeme. Vastupidi – pigem tähendab see, et ettevõte toetab oma inimeste heaolu ja püüdlusi vähema alkoholiga või alkoholivaba elustiili kui normi poole.

Kuna suure osa päevast veedame tööl, siis on sellel keskkonnal väga suur roll hoiakute, normide ja väärtuste kujundamisel. Seega saad sa ettevõtjana otseselt suunata oma töötajate eluviise ja suhtumisi. Kanna hoolt selle eest, et sinu organisatsioonis oleks au sees tervislikud eluviisid. Nende juurutamine ei sõltu isegi mitte niivõrd rahalistest vahenditest, vaid pealehakkamisest ja mõtteviisist.  

Mida saad tööandjana kohe teha?

• Näita üles toetust alkoholist puhkuse võtmisele ning jaga „Septembris ei joo“ üleskutset puhkenurkades või kogunemistel, ettevõtte meililistis. Argumente alkovaba puhkuse kasulikkusest leiab siit
• Ole juhina eeskujuks – osale ise „Septembris ei joo“ aktsioonis ning räägi sellest oma töökaaslastega.
• Arutage oma inimestega, miks on hea pidada kainet septembrit. Rääkige üksteisele oma edusammudest ja ka raskustest. Hea mõte on üles panna tahvel, kuhu kõik saavad oma vastavaid mõtteid kirjutada.
• Septembrikuu tähtpäevad tähistage koos alkoholivabalt. Paku töötajatele alkoholivabalt töövälise aja koos veetmise võimalusi.
• Parimad firmakingitused töötajatele ja koostööpartneritele on alkoholivabad.
• Hoolitse, et alkohol ei oleks töökohal kättesaadav. Vaata üle ka ettevõtte toitlustuskoha sortiment.
• Paku üritustel alkoholivabasid alternatiive (vesi, puuviljad, mahlajoogid).
• Vaata üle töökeskkond. Võib-olla on vaja muuta vaid pisiasju, et töötajad juba end paremini tunneksid.
• Hoolitse, et ka tööajal oleks inimestelpiisavalt puhkepause, et end taastada.
• Kiida ja motiveeri aktsioonis osalejaid.
• Kajasta ettevõtte listis „Septembris ei joo“ edulugusid ja positiivseid kogemusi.
• Märka neid, kes võivad vajada abi. Anna neile näpunäiteid, kust nad abi saaksid (info leiad siit). Tunne siirast huvi nende käekäigu vastu.

„Septembris ei joo“ aktsioon ei pea olema vaid ühe kuu pikkune eksperiment. Alkoholivaba perioodi on alati võimalik pikendada või võtta selliseid väljakutseid ettevõttesiseselt ette mistahes muul ajal!

Julget pealehakkamist!

Lisainfo: septembriseijoo.alkoinfo.ee

Vabatahtlikust algatusest alguse saanud „Septembris ei joo!“ toimub juba 17ndat korda ja kolmandat aastat veab kampaaniat Tervise Arengu Instituut. Aktsioon saab avapaugu 1. septembril ja kestab terve kuu. Eesmärk on õhutada inimesi kuuks ajaks loobuma alkoholist st andma endale alkoholist puhkust. Kampaaniat „Septembris ei joo” rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi „Kainem ja tervem Eesti” raames.