Tänasest algas konkurss aasta õppijasõbralikuma tööandja leidmiseks, kandidaate saab esitada 23. septembrini. Konkursi raames otsitakse ja tunnustatakse tööandjaid, kes toetavad oma organisatsioonis täiskasvanute õppimist, suunavad pilgu tulevikku ja lähenevad elukestvale õppimisele laiemalt.

Tööandjate keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on terve elu kestev õppimine vältimatu.

„Tänapäevane tööandja mõistab, et inimeste pidev enesetäiendamine on organisatsiooni edu üks võtmeküsimusi ja toetab seda, investeerides ka ise oma inimeste arendamisse,“ ütles Aas. „Selliseid tööandjaid on Eestis palju. Heaks näiteks on paljud Eesti tööstusettevõtted, kes programmi Digi ABC raames õpetavad töölistele digioskusi. Tänases töös neil töölistel näiteks Exceli oskust otseselt vaja ei lähe ja tööandjal otsest kasu nagu ei olekski. Samas võimaldab see töölisel hiljem areneda näiteks automatiseeritud tootmisliinide operaatoriks.“

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas tööandjaid, kes tunnustavad ja võimaldavad töötajate enesearendamist. „Eesti on elukestvas õppes osalemise määraga teinud hüppelisi edusamme, kuid võrreldes Põhjamaadega on meil veel arenguruumi. Igas valdkonnas toimub pidevalt arenguid, millega nii tööturule värskelt sisenenud kui ka seal pikalt olnud peaksid end kursis hoidma“.

Andrase projektikoordinaatori Monica Marfeldti sõnul on õppijasõbraliku tööandja tunnustamine täiskasvanud õppija nädala (TÕN) raames pikaajaline traditsioon. Konkursil osalemiseks tuleb täita elektrooniline ankeet, mille leiab veebiaadressilt www.andras.ee ja otseviitega SIIT.

Kandidaate saab esitada kuni 23. septembrini. Võitja valib välja žürii, kuhu kuulvad Tööandjate keskliidu, Andrase, Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Laureaate tunnustatakse 16.oktoobril Eesti Tööandjate Keskliidu seminaril Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Konkurssi korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Konkurssi toetab Haridus- ja teadusministeerium Euroopa Sotsiaalfondi programmi raames.

7-13. oktoobril ootavad koolid juba viiendat aastat ettevõtjaid ja tippjuhte õpilastega oma lugu jagama. Algatuse „Minu lugu“ eesmärk on kasvatada noortes ettevõtlikku mõtteviisi.

Eelmisel aastal andsid 104 ettevõtjat ja juhti ühe koolitunni 97 koolis üle Eesti, rääkides olulisematest õppetundidest ja väljakutsetes oma karjääris.

„Igast inimesest ei pea tingimata saama ettevõtjat, kuid kõigile tuleb kasuks ettevõtlik ellusuhtumine, olgu see siis tööl või kodus,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas. „Minu Lugu viib kokku koolinoored ja ettevõtjad ning on inspireerinud mõlemaid pooli. Ootame ka sellel aastal ettevõtjate aktiivset osalemist.“

KredExi juhataja Lehar Küti sõnul on oluline, et noored leiaks igast loost just neid kõige enam kõnetava osa. „Veame KredExiga viiendat aastat kahte noortele suunatud ettevõtmist – Minu Lugu ning KredExi Karjääriretked. Näitame üheskoos ettevõtjatega noortele erinevaid valikuid ja illustreerime, millised tagajärjed kaasnevad valikute tegemisega. Loodetavasti inspireerib see noori oma elus tegema just nende endi tuleviku seisukohalt kõige õigemaid otsuseid. Samuti on oluline tutvustada noortele ettevõtlikku mõtteviisi. Ettevõtlikkus ei ole seotud pelgalt ettevõtjaks hakkamisega. Ettevõtlikkus on ellusuhtumine,” on Kütt veendunud.

Ettevõtjad, kes on huvitatud oma loo jagamisest õpilastega, saavad end kirja panna koduleheküljel www.mystory.ee/registreeru kuni 5. septembrini.

„Minu lugu“ toimub viiendat aastat ja seda korraldavad Eesti Tööandjate Keskliit, SA KredEx, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, SA Tuleviku Kool, Advokaadibüroo Hedman Partners ja Teenusmajanduse Koda.

Eelmisel aastal käisid projekti raames oma lugu jagamas 104 ettevõtjat 97 koolis.

Parim välistudengite praktikakoht on Pärnu Haigla, kes juba aastaid on praktikabaasiks meditsiinvaldkonna, kuid ka muude erialade välisüliõpilastele.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul õpib Eesti ülikoolides sadu välismaalasi, kes võiksid pärast lõpetamist Eestisse tööle jääda ja meie spetsialistide põuda leevendada. „Napi eesti keele oskuse tõttu on neil aga tihti raske õpingute ajal praktikakohta leida ja nõnda Eestis töötamise kogemust saada,“ ütles Aas. „Pärnu Haigla on välja töötanud toetava süsteemi, kuidas välistudengeid kaasata. Ja muidugi on nad ka Eesti õppurite jaoks väga tugev praktikabaas.“

„Oleme julgustanud oma noori kogemuste saamiseks ning õpitud oskuste kinnitamiseks minema ka välismaale õppima, praktikale või ajutiselt tööle. Samal ajal oleme ka ise üks neist riikidest, kuhu välistudengid suure huviga praktikale tahavad tulla. Olen uhke Pärnu Haigla üle, kes heas koostöös koolidega suudab pakkuda suurepärast praktikakeskkonda tulevastele meditsiinitöötajatele nii Eestist kui ka välismaalt. Hästi toimiv koostöö haigla ja koolide vahel on kindlasti eeskujuks kõigile sektoritele,“ sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pärnu Haigla juhi Urmas Sule sõnul on võimalik välistudengeid vastu võtta siis, kui üldine praktikasüsteem hästi toimib.

„Välistudeng on meie jaoks praktikant nagu iga teine. Ta vajab vast veidi rohkem tuge igapäevaelus toimetulekuga, aga mitte erialaselt,“ ütles Sule. „Me kohtleme praktikante nagu kõiki uus töötajaid – nad saavad endale juhendaja ja on oodatud osalema kõigile meie infoäevadele ja üritustele. Arst-praktikantidele, kes teevad kõik praktikad meie haiglas, maksame ka praktika ajal töötasu. Meie jaoks on oluline, et noori juhendaksid erialaselt ja juhtimisalaselt kompetentsed spetsialistid, seetõttu viime läbi ka juhendajate koolitusi. Et süsteem on hea, näitab juba see, et paljud noored jätkavad Pärnu Haiglas töötamist ka pärast praktikat.“

Pärnu Haigla on õpetav keskhaigla, olles õppe- ja praktikabaasiks eelkõige meditsiinivaldkonnas õppivatele noortele nii Eestist kui ka välismaalt. 2018. aastal oli haiglas praktikal enam kui 300 noort kõrg- ja kutsekoolidest nii Eestist kui ka välisriikidest.

Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Innove ja Haridus-Teadusministeeriumiga tunnustab parimaid praktikakohti neljandat aastat. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Fotod: Eda Amur

Alates 1. oktoobrist 2019 muutub kord, kuidas hüvitatakse tööandjatele osalise või puuduva töövõimega töötaja (sh töövõimetuspensionäri) ja alaealise töötaja puhkusetasu.

Siiani hüvitas sotsiaalkindlustusamet tööandjale igas kalendriaastas töölepinguseaduse järgi ette nähtud 35 kalendripäevasest põhipuhkusest seitsme kalendripäeva puhkusetasu. Seda tehti olenemata sellest, millal töötaja tööle asus või millal tuvastati tal osaline või puuduv töövõime.

Alates 1. oktoobrist 2019 hüvitatakse aga tööandjatele puhkusetasu tööle asumise ja töösuhte lõpetamise kalendriaastal võrdeliselt töötatud ajaga. Seega, kui töötaja ei ole töötanud terve kalendriaasta jooksul, peab tööandja kalendriaasta lõpus lähtuma puhkuse jäägi arvutamisel proportsionaalselt töötatud ajast.

Lisaks jõustus alates 1. juulist 2019 muudatus, mille kohaselt hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale puhkepäevade tasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkusetasu töötajale hüvitama. Riik hüvitab omakorda selle tööandjale.

Lisaks osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja puhkusetasule saab sotsiaalkindlustusameti vahendusel taotleda ka isapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja tasustatud hoolduspuhkuse eest makstud tasu ning lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamist. Rohkem infot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kirjutas: Piret Meemann, sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik

Eesti parim regionaalne praktikakoht on Võru mööblitööstusettevõte AS Wermo, kes on piirkonnas hinnatud praktikabaasiks juba juba kümneid aastaid.

ASi Wermo esitas konkursile Võrumaa Kutsehariduskeskus, kes tõi esile, et ettevõte suhtub praktikasse väga põhjalikult. Praktikantidega viiakse läbi põhjalik vestlus, et saada nende arenguvajaduste ja praktika eesmärkide kohta võimalikult palju infot. Wermo saadab oma töötajaid praktikajuhendajate koolitustele, toimub ettevõttesisene juhendajate nõustamine ja tagasiside andmine. Samuti käivad ettevõtte töötajad praktikutena kutsekoolis õpilastele mööblitootmist tutvustamas.

AS Wermo tegevjuhi Tiit Kolki sõnul on Wermo kogu 72 aasta pikkuse tegutsemise jooksul olnud tähtsaim praktikabaas Võrumaa kutseõppuritele. „Meie esmatasandi- ja keskastmejuhid on enamasti õppinud  Võrumaa Kutsehariduskeskuses või endises Võru Tööstustehnikumis ja teavad oma kogemusest, kui vajalik on praktika. Seepärast proovime vastu võtta võimalikult palju praktikante – kuskil peavad nad ju harjutama,“ ütles Kolk. „Lisaks on meil tänavu olnud praktikante ka Soomest ja Lätist. Meie arvates on kõik praktikandid väga tublid ja järelkasvu lootust meil on.“

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps tänas ja tunnustas Wermot täna hommikul ettevõttes auhinda üle andes. „Heal tasemel kutse- ja kõrghariduse andmine oleks mõeldamatu ilma praktikata,“ ütles Reps. „Wermo on olnud pikka aega silmapaistev hariduse toetaja ja praktikakohtade pakkuja. Soovin teile jaksu ja järjekindlust, et annaksite teistele ettevõtetele head eeskuju ka edaspidi.“  

Eesti Tööandjate Keskliidu haridusnõunik Anneli Entson lisas, et mõjukaima ettevõtlusorganisatsioonina väärtustab keskliit praktilist õpet. „Eestis on väga vaja häid spetsialiste ja oskustöölisi. Kuid selleks, et kutse- ja kõrgkoolidest saaksid noored just selliseid oskusi, nagu tööturul vaja, on suur roll ka tööandjatel,“ ütles Entson. „Praktikabaasiks olemine annab tööandjale küll võimaluse leida töötajaid endale, kuid samas aitab ta nõnda kogu sektorit. AS Wermo regionaalne mõju praktikakohana on väga suur ja ta on eeskujuks teistele sektori ettevõtetele.“

Eesti Tööandjate Keskliit koostöös Innove ja Haridus-Teadusministeeriumiga tunnustab parimaid praktikakohti neljandat aastat. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Fotod: Andres Treial

Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu delegatsioonid jõudsid neljapäeval toimunud kohtumisel kokkuleppele tõsta 2020. aastal alampalka 38 euro võrra kuus. Läbiräägitud kava koheselt on miinimumpalk alates 1. jaanuarist 578 eurot kuus ehk 3,44 eurot tunnis.

Ametiühingute Keskliidu esimehe Peep Petersoni sõnul aitab alampalga 7-protsendiline tõus vähendada palgavaesust ning toob palga alammäära kukesammu võrra lähemale keskmisele palgale, mis Eesti Panga prognooside kohaselt tõuseb järgmisel aastal 6,4 protsenti.

„Ametiühingud on aastaid sihtinud olukorda, kus alampalk ei oleks väiksem kui 40% keskmisest palgast. Netopalga puhul on see ka saavutatud tänu eelmisel aastal jõustunud tulumaksu reformile, brutopalga võrdluses jääb eesmärgist veel mitukümmend eurot puudu,“ lausus Peterson. Tema sõnul on Eesti alampalkIda-Euroopa kõrgeim, aga ka hinnad on Eestis ühed kõrgemad.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuhi Arto Aasa sõnul on loomulik, et kiire keskmise palga kasvu juures tõuseb ka alampalk. Samas tuleb palgakasvu kõrval pingutada ka tööviljakuse tõstmiseks. „Palgakasv peab olema jätkusuutlik. See ei tohiks vähendada võimekust investeerida, teha innovatsiooni ja arendada välja targemaid tooteid-teenuseid. Liiga kiire palgatõus võib viia ettevõtete konkurentsivõime kaotuse ja tööpuuduse kasvuni“ ütles Aas. „Seda kõike võtsime aruteludes arvesse ning kokkulepe on mõistlik kompromiss töötajate soovide ja tööandjate võimaluste vahel.“

Läbirääkimised alampalga kokkuleppimiseks algasid juunikuus. Tööandjad ja Ametiühingud esitavad kokkuleppe kinnitamiseks Vabariigi Valitsusele. Enne seda on kuu aja vältel kuni 27. septembrini huvitatud osapooltel veel võimalus Ametiühingute Keskliidule või Eesti Tööandjate Keskliidule sõlmitava kokkuleppe osas arvamust avaldada.

2017. aastal leppisid tööandjad ja ametiühingud kokku läbirääkimiste raamistikus, mille kohaselt tuletatakse töötasu alammäär Eesti Panga prognoositavast tööviljakuse kahekordsest kasvust, kuid see ei või olla suurem kui kahekordne prognoositav reaalne majanduskasv ega väiksem kui 40 protsenti prognoositavast keskmisest palgast. Majandusprognoosi ei pea arvestama, kui keskmine palk kasvab rohkem kui kaks korda kiiremini SKP reaalkasvust või kui majandus on neljandat kvartalit järjest langenud.

Hetkel Eestis kehtiv kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral on 540 eurot ja tunnitasu alammäär 3,21 eurot. Üleriigilises alampalgas lepivad kokku sotsiaalpartnerid ehk kõigi Eesti tööandjate esindajana Eesti Tööandjate Keskliit ning töötajate esindajana Eesti Ametiühingute Keskliit. Kümne aasta jooksul on alampalk kasvanud ligi kaks korda – 2010. aastal oli see 278 eurot.

Lähem info:

Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson, telefon 501 5446, e-post peep.peterson@eakl.ee

Tööandjate Keskliidu kommunikatsioonispetsialist Liisi-Maria Muuli, telefon 5621 7887, e-postliisi@employers.ee

Kutsume teid osalema seminaril “Vabatahtlik tegevus organisatsioonis – kus on tööandja kasu?”, mis toimub19. septembril kell 15:00-18:00 Eesti Tööandjate Keskliidu majas (Kiriku 6).

Päeva modereerib Eeva Esse.

Osalemisest palume teada anda 13. septembriks sellel lingil.

 PÄEVAKAVA

15.00 – 15.40 Charles Traylen tutvustab erinevatele uuringutele tuginedes, miks tasub ettevõtetel panustada vabatahtlikku tegevusse ning toob praktilisi näiteid, kuidas eri riikide ettevõtted oma töötajaid sellesse kaasanud on. Ettekandes võtab Charles jutuks ka selle, kuidas motiveerida ettevõtete juhte ning töötajaid  panustama vabatahtlikku tegevusse.

15.40 – 16.30 Paneelarutelu: Tööandja vaatenurk (Swedbank AS, G4S, Advokaadibüroo Triniti jt)

• Eesti ettevõtete kogemused ja õppetunnid (mida on tehtud, mis läks hästi, mis mitte nii hästi)
• Kuidas müüa ettevõtte juhtkonnale/omanikele maha idee toetada töötajate vabatahtlikku tegevust?
• Kuidas kaasata ettevõtte töötajaid? Jagame nippe ja kogemusi.

16.30-16.45 kohvipaus

16.45-17.30 Paneelarutelu: Abivajajate vaatenurk (SA Eesti Terviserajad, Raeküla Selts, Serve the City ja Eesti Toidupank)

• Eesti ühenduste kogemused ja õppetunnid vabatahtlike kaasamisel (mida on tehtud, mis läks hästi, mis mitte)
• Millised on ühenduste ootused ja nõuanded tööandjatele/vabatahtlike gruppidele
• Kuidas luua pikaajaline koostöö ühenduse ja tööandja vahel?

17.30 – 18.00 – Annetame Aega programmi tutvustus, kokkuvõte, tänusõnad

Peaesineja Charles Traylen on ettevõtete kollektiivide vabatahtliku tegevusega kokku puutunud juba 2001. aastast.  Alates 2016. aastast tegutseb ta rahvusvahelises vabatahtlikke ühendavas organisatsioonis Serve The City võrgustikus, kus vastutab finantside ja vastutustundliku ettevõtluse (CSR) projektide eest. Varasemalt töötas Charles 36 aastat erinevates ametites rahvusvahelises rõivaste jaemüügiga tegelevas firmas C&A. Ta alustas karjääri poe juhataja ja riiete ostjana ning kasvas peagi C&A juhatuse liikmeks, kus tema ülesandeks olid organisatsiooni arendamisega seotud küsimused. 2001. aastal taandus ta juhatusest ja asus tööle C&A Euroopa personali juhina.

Samuti on ta kahel korral lähetanud end kolmeks aastaks McKinsey juhtimiskonsultatsiooni ettevõttesse, kus tegeles erinevate strateegiliste projektidega.

Üritust korraldavad ja toetavad:

The post Osale seminaril: “Vabatahtlik tegevus organisatsioonis – kus on tööandja kasu?” appeared first on Tööandjate Keskliit.

Kutsume Teid osalema 23. septembril Narvas toimuvale seminarile, kus tööandjad, vähenenud töövõimega inimesed, kohalikud otsustajad ja aktivistidarutlevad ühiselt selle üle, kuidas saaksid vähenenud töövõimega inimesed Ida-Virumaal senisest enam tööturule kaasatud. Tööle soovijaid on, ent ometi leiab töökoha vaid osa neist. Samal ajal seisavad tööandjad silmitsi töötajate puudusega. 

Kus on kitsaskohad ja kuidas saame neid lahendada?

–       Miks üldse peaks tööandja soovima palgata vähenenud töövõimega inimesi?

–       Kas praktika ja õpipoisiõpe võiks aidata nii tööandjaid kui ka vähenenud töövõimega töötajaid? Seminar toimub 23. septembril Narva Kolledžis. Osalemine on tasuta, kuid kohtade arv on piiratud – palun registreerige enne 18. septembrit.

Seminar toimub vene keeles.

Allpool leiate seminari kava, kuhu lisandub veel esinejaid ja oma kogemuste jagajaid.

Ootame osalema Ida-Virumaa tööandjaid, vähenenud töövõimega inimesi, kohalike omavalitsuste esindajaid ja kogukondade aktiviste.

Moderaator: Anton Ossipovski

Päevakava:

10.45-11.00 kogunemine, kohv

Töövõime foorum

I plokk: 11.00 – 12.00 

Ida-Virumaa Töötukassa esindaja – Toetused ja meetmed tööandjatele vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks

AS Svarmil juht Merle Roste – Kuidas me tööjõupuudusest vähenenud töövõimega inimeste abil üle saime?

SOL Baltics OP teenindusjuht Virge Agejeva – Miks värvata vähenenud töövõimega inimesi ja mida see tööandja jaoks tähendab?

II plokk: 12.00 – 13.00

Arutelu: millised on Ida-Virumaal peamised takistused vähenenud töövõimega inimeste tööturule toomiseks ja seal hoidmiseks. Kuidas neid lahendada?

13.00 – 13.15 energiapaus 

III plokk: 13.15 – 14.00 arutelu jätkub, kokkuvõtted

14.00 – 14.30 Lõuna

Praktika ja õpipoisiõpe

14.30 – 16.00

Ettevõtete kogemuslood praktika ja õpipoisiõppe kaudu töötajate leidmisel

Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Toimumisaeg: 23. september 2019 kell 11-16

Toimumiskoht: Narva Kolledž, Raekoja plats 2, Narva

Osalustasu: TASUTA. Vajalik eelnev registreerimine.

Lisainfo: Gea Otsa, gea@employers.ee , tel 5266464

The post Narva Töövõime foorum: Kus nad on? Vähekasutatud võimalused vajalike töötajate leidmiseks ja koolitamiseks appeared first on Tööandjate Keskliit.

Eesti Personalijuhtimise Ühing PARE kutsub üles tunnustama silmapaistvaid personalitöö tegijaid ning esitama kandidaate konkursile Mõjukaim Personalijuht 2019.

Mõjukaima Personalijuhi tiitliga tunnustab PARE valdkonna väljapaistvamaid tegijaid, et väärtustada personalijuhtimise rolli organisatsioonide strateegilises juhtimises, aidates seeläbi kaasa juhtimiskultuuri taseme tõstmisele, Eesti organisatsioonide arengule ja konkurentsivõimele. Mõjukaima Personaljuhi tiitli vääriline personalijuht on inimene, kes lisaks tulemuslikule tööle tööandja organisatsioonis on panustanud personalijuhtimise valdkonna arengusse laiemalt: kas koolitaja, vabatahtliku, kogemuse jagaja või paremate praktikate levitajana. Mõjukaimal Personalijuhil võiks olla personalijuhi kutsetunnistus. Mõjukaim Personalijuht on eeskujuks ning inspireerijaks teistele personalitöö valdkonnas töötavatele inimestele. Lisaks Mõjukaima Personalijuhi tiitlile annab PARE välja ka Südamega Arendaja, Südamega Eestvedaja ja Südamega Uuendaja tiitlid.

Kandidaate konkursile saab esitada kuni 6. oktoobrini 2019.
Kasuta võimalust kiita tublisid tegijaid! Esita oma kandidaat SIIN.

LIITU PARE KOGUKONNAGA

PARE ootab liikmeks kõiki personalijuhtimise valdkonna professionaale, juhte ning inimeste juhtimise arendamisest huvitatud inimesi. Teretulnud on nii eraõiguslikud juriidilised isikud, eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud (erialane infoteenus). Loe lähemalt, miks olla PARE liige: https://www.pare.ee/liikmelisus

Kõigi septembrikuus liitunute vahel loosime välja auhinna, milleks on visualiseerimise töötuba meeskonnale Tagametsa Loovusmajas. Vaata Tagametsa Loovusmaja kohta lähemalt https://loovusmaja.ee/.

Septembris liitumisel on liikmemaks 2019. aasta lõpuni:
– eraisikule 31,33€
– piiratud osalusega juriidilisele isikule 106€
– piiramatu osalusega juriidilisele isikule 185,33€
Vaata lähemalt, kuidas liituda: https://www.pare.ee/liikmeks-astumise-avaldus

The post Tunnusta personalitöö tegijaid appeared first on Tööandjate Keskliit.

Toiduliit korraldab ressursside säästmise ja ressursitõhususe toetusmeetme infopäeva Ressursside säästmine ettevõttes.

Infopäev toimub Orkla Eesti Põltsamaa tehases 24.septembril, kus seome teooria praktikaga ning praktika toimub otse tootmises – Põltsamaa tehase juht ja tehnikajuht tutvustavad uuendusi tootmises ja uusi tehnoloogiaid, mis tehase igapäevaelu muutnud ja kaasajastanud.

See on alati eriti tootmis- ja tehnikajuhtidele huvi pakkunud.

Infopäevale saab registreerida siin: SIIT

Soovitame seda teha kiirelt, sest kohtade arv on piiratud! Infopäev on toidu- ja joogitootjatele TASUTA, kuid vajalik on registreerimine.

The post Ressursside säästmine ettevõttes – Toiduliidu infopäev appeared first on Tööandjate Keskliit.

Eesti Tööandjate Keskliidu liikmeks võivad olla kõik juriidilise isikuna tegutsevad tööandjad ja tööandjate liidud.

Liikmemaksu määraks tööandjate liitudele ja tööandjaid esindavatele isikutele on 0,025% tema liikmete tööjõukulude summast. Juriidilise isikuna tegutseva tööandja liikmemaks on 0,1 % tööjõukuludest. Liikmemaksu alammääraks on 639 eurot ja ülemmääraks 7030 eurot.

Liikmemaksu arvutamise aluseks on liikme tööjõukulud: palgakulude ja nendelt arvestatavate sotsiaalmaksude ning muude raamatupidamise seaduse lisa 2 (kasumiaruande skeem nr 1) alusel tööjõukuludena käsitletavate maksete summa. Tööjõukuludeks tööandjate liitudele ja tööandjaid esindavatele isikutele on käesoleva reglemendi tähenduses nende liikmete tööjõukulude summa.

Liikmemaksu suurus kehtestatakse Liidu majandusaastaks. Liikmemaksu tasumine toimub neljas võrdses osas iga kvartali esimeseks kuupäevaks vastavalt Liidu poolt esitatud arvele.

Täpsemalt loe siit: Eesti Tööandjate Keskliidu liikmemaksu reglement

The post test appeared first on Tööandjate Keskliit.

VABRIK nr 182 Eesti Tööandjate Keskliidu infokiri Õpetajate palgatõus peab jätkuma Tööandjate kindel seisukoht on, et õpetajate palkade tõstmine peab jätkuma, sest motiveeritud õpetajad on Eesti hariduse taseme hoidmise võtmeküsimus. Tööandjate keskliidu hinnangul ei vasta õpetaja töö hindamine ja tasustamine ametikohale esitatavatele nõuetele. Kaasava hariduse rakendamine toob kaasa varasemast teistsugused ootused õpetajate kompetentsusele. Loe edasi Volikogu esinaine Kai Realo: Tööandjad on organisatsioon neile, kes tahavad Eesti elu paremaks muuta Tööandjate volikogu juhib tänavu veebruarist Eesti Kaupmeeste Liidu esindajana Kai Realo, kes igapäevatöös on Circkle K Eesti tegevjuht. Tööandjate keskliidus innustab teda kaasa lööma liikmete laiapõhjaline kaasamine, mis teeb meist atraktiivse ning tõsiseltvõetava mõjuorganisatsiooni. Loe edasi Kasumite vähenemine pole vaid ettevõtjate probleem Viimaste aastate kiire palgakasv on toimunud kasumite arvel, mis vähendab meie ettevõtete investeerimisvõimekust ja konkurentsivõimet eksporditurgudel. Selle mõju tunnetavad aga mõningase ajalise nihkega ka töötajad, kirjutab Eesti Tööandjate Keskliiduanalüütik Raul Aron. Loe edasi Tööandjad otsivad parimaid praktikante  Kuni 15. septembrini on võimalik tööandjatel konkursi “Praktik Cum Laude” raames esitada kandidaate leidmaks Eesti kõige säravamad praktikandid. Žürii valib välja parimad kõrghariduse, kutsehariduse ja välistudengitest praktikandid, samuti pärjatakse parim töökohapõhise õppe vormis õppija. Loe edasi Keeleoskuse kontrollis saaks bürokraatiat vähendada Keeleinspektsiooni inspektorid võiksid saada võimaluse hinnata töötaja eesti keele oskust, sest see vähendaks nii tööandjate kui ka inspektsiooni halduskoormust, leidsid tööandjad kohtumisel haridus- ja teadusminister Mailis Repsi ning keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuskiga. Loe edasi Kutsume tööandjaid osalema 21. septembril maailmakoristusel Eesti Tööandjate Liit toetab 21. septembril toimuvat Maailmakoristuspäeva ja kutsub tööandjaid leidma võimalusi, kuidas oma organisatsioonis ühiselt maailmakoristusel osaleda. Maailmakoristuspäev sobib hästi näiteks meie Annetame Aega võrgustikuga liitumiseks või ka niisama meeskonnatunde parandamiseks – ühiselt hea tegemine liidab. Loe edasi TÖÖANDJATE SEISUKOHAD Välismaalaste seaduse muutmine on tehtud analüüsita ja ei täida eesmärki Ettevõtjate katusorganisatsioonide sõnul on planeeritav välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu on tehtud kiirustades ja analüüsita ning ei aita mõistlikul viisil vähendada välismaalaste Eestis töötamise regulatsioonide kuritarvitamist. Loe edasi Renditööjõu maksustamise asemel saab tööturgu korrastada leebemate meetmetega Rahandusministeeriumi välja töötatud mitteresidentidest renditööjõu maksustamise plaan tekitab hulga küsimusi ja vajab Tööandjate hinnangul mõjuanalüüsi. Tööturgu saab korrastada ka leebemate meetmetega ja õiguse parema rakendamisega – pole alust eeldada, et renditöötajad on Eesti majandusele kahjulikud või et nende pealt makse ei makstaks. Loe edasi TASUB TEADA Tööinspektsioon jagab selgitusi  lähetatud töötajate tausta kontrollimiseks Tööinspektsioon tutvustab täiendavaid võimalusi Eesti ettevõtetele, et kontrollida välismaise töötaja tausta. Tööinspektsioonil on infoleht kolmes keeles, kust on võimalik  kontrollida, kas neile on lähetatud töötajana saabunud töötaja kohta on teade Tööinspektsioonile nõuetekohaselt esitatud. Loe edasi Esimesed Dubai EXPO-l osalevad ettevõtted on selgunud Sihtasutus EXPO 2020 Dubai Eesti esindus on saanud esimesed kinnitused ettevõtetelt ja organisatsioonidelt, kes soovivad end ja Eestit tutvustada ning leida uusi partnereid.  Loe edasi Riigi toetus kutsub looma uusi töökohti Kirde- ja Kagu-Eestisse    Aasta algusest toetab riik tööandjaid, kes loovad Ida-Virumaal, Põlva-, Valga- või Võrumaal viis või enam töökohta. Toetuse eesmärk on soodustada töökohtade loomist kõrgema töötusega piirkondades, kus on kasutamata tööjõudu. Loe edasi Töömess Enter Estonia viib kokku Eesti tööandjad ja välisriikide tööotsijad EURES Eesti korraldab tänavu 23. oktoobril seitsmendat korda online töömessi Enter Estonia, mille eesmärk on viia kokku erinevate sektorite tööandjad Eestist ning tööotsijad väljastpoolt Eestit. Loe edasi Toeta oma töötajate alkoholivaba puhkust! Ka tänavu septembris kutsub Tervise Arengu Instituut inimesi üles veetma septembrikuud alkoholivabalt. Hooli oma töötajatest ning toeta nende püüdlusi septembris alkoholist puhata! Loe edasi Eesti Tööandjate Keskliit employers@employers.ee www.employers.ee Facebook: Employers.Confederation +372 699 9301 Kiriku 6, 10130, Tallinn, Eesti

The post Vabrik nr 182 appeared first on Tööandjate Keskliit.

Eftheia ja Deloitte koordineeritava ning Euroopa Komisjoni rahastatava MoveS võrgustik kutsub tööandjaid töötajate vaba liikumise küsimusi käsitlevale seminarile.

Seminaripäeva esimeses pooles arutame paindlike töösuhete ning sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud probleeme. Päeva teine poole keskendub lähetatud töötajate (posting) teemale: arutame Eesti probleeme, analüüsime hiljutist Euroopa Kohtu praktikat ning 2020. a kohalduma hakkavaid direktiive.

Seminaril esinevad mitmed Moves võrgustiku akadeemilised eksperdid ning Euroopa Komisjoni esindajad.

Seminar toimub 10. oktoober Tallinnas, ministeeriumide ühishoone Tamme saalis (Suur-Ameerika 1, Tallinn) ning on kõigile tasuta. Seminarile registreerimine koos hommikukohviga algab kell 9.30 ning seminari lõpp on orienteeruvalt kell 16.15.

Täpsema seminarikava leiate siit.

Seminari ettekanded ja diskussioonid on eesti ja inglise keeles (sünkroontõlkega)

Palun andke teada soovist osaleda seminaril hiljemalt 25.09.2019  meiliaadressile: ave@henberg.com

Seminariga seotud küsimuste korral palun võtke ühendust: ave@henberg.comvõi 5520458.

The post Osalege töötajate vaba liikumise seminaril appeared first on Tööandjate Keskliit.

Eesti Tööandjate Keskliit alustab sarjaga “Tööandjate ärikohting”, kus kord kuus saavad Eesti Tööandjate Keskliidu liikmed kohtuda mõne Eestis olulise eksperdiga, et arutada aktuaalsetel teemadel ja vahetada mõtteid. 

Esimene ärihommik toimub 2. oktoobril kell 9:00-10:00 ja külla on tulemas Eesti Panga president Madis Müller, et anda sissevaadet 2020. aasta äriplaanide tegemiseks. 

Tööandjate ärihommik toimub Tööandjate majas aadressil Kiriku 6, Tallinn. 

Oma huvist osaleda palume märku anda aadressil employers@employers.ee hiljemalt 27. septembriks.

Osalemine on tasuta!

The post Tööandjad alustavad ärikohtingutega appeared first on Tööandjate Keskliit.

The post Vaata, kes on “Ettevõtluse auhind 2019” nominendid appeared first on Tööandjate Keskliit.

Alustame tasuta maakondlike seminaridega „Kus nad on? Vähekasutatud võimalused vajalike töötajate leidmiseks ja koolitamiseks“. Esimene seminar toimub juba 23. septembril Narvas. 16. oktoobril toimub seminar Paides ja 12. novembril Võrus.

Seminar on hea võimalus saata oma personalispetsialist või keskastmejuht mõtteid koguma ja tööalaseid suhteid looma. Seminarid on avatud kõigile tööandjatele, mitte ainult Eesti Tööandjate Keskliidu liikmetele.

Seminaridel arutlevad tööandjad, vähenenud töövõimega inimesed, kohalikud otsustajad ja aktivistid ühiselt selle üle, kuidas saaksid vähenenud töövõimega inimesed Ida-Virumaal senisest enam tööturule kaasatud. Tööle soovijaid on, ent ometi leiab töökoha vaid osa neist. Samal ajal seisavad tööandjad silmitsi töötajate puudusega. 

– Kus on kitsaskohad ja kuidas saame neid lahendada?

– Miks üldse peaks tööandja soovima palgata vähenenud töövõimega inimesi?

– Kas praktika ja õpipoisiõpe võiks aidata nii tööandjaid kui ka vähenenud töövõimega töötajaid? 

Narva seminar toimub vene keeles, Paides ja Võrus eesti keeles. Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine siin: https://www.pare.ee/uhisuse-uudised

Narva seminari kava (registreerimine kuni 18. sept õhtuni)

Ootame osalema Ida-Virumaa tööandjaid, vähenenud töövõimega inimesi, kohalike omavalitsuste esindajaid ja kogukondade aktiviste.

Moderaator: Anton Ossipovski

Päevakava:

10.45-11.00 kogunemine, kohv

Töövõime foorum

I plokk: 11.00 – 12.00 

Ida-Virumaa Töötukassa esindaja – Toetused ja meetmed tööandjatele vähenenud töövõimega inimeste kaasamiseks

AS Svarmil juht Merle Roste – Kuidas me tööjõupuudusest vähenenud töövõimega inimeste abil üle saime?

SOL Baltics OP teenindusjuht Virge Agejeva – Miks värvata vähenenud töövõimega inimesi ja mida see tööandja jaoks tähendab?

II plokk: 12.00 – 13.00

Arutelu: millised on Ida-Virumaal peamised takistused vähenenud töövõimega inimeste tööturule toomiseks ja seal hoidmiseks. Kuidas neid lahendada?

13.00 – 13.15 energiapaus 

III plokk: 13.15 – 14.00 arutelu jätkub, kokkuvõtted

14.00 – 14.30 Lõuna

Praktika ja õpipoisiõpe

14.30 – 16.00

Ettevõtete kogemuslood praktika ja õpipoisiõppe kaudu töötajate leidmisel

Seminari korraldamist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Toimumisaeg: 23. september 2019 kell 11-16

Toimumiskoht: Narva Kolledž, Raekoja plats 2, Narva

Osalustasu: TASUTA. Vajalik eelnev registreerimine.

Lisainfo: Gea Otsa, gea@employers.ee , tel 5266464

The post Kus nad on? Algavad maakondlikud seminarid tööjõupuudusest appeared first on Tööandjate Keskliit.

Ühendkuningriik valmistub Euroopa Liidust (EList) lahkuma 31. oktoobril 2019 (nn Brexit). Kuigi ÜK tegelik EList väljaastumise aeg on jätkuvalt ebaselge ning sõltub Briti sisepoliitilistest arengutest, on siiski võimalik, et 1. novembril 2019 saab ÜKst mitteliikmesriik ehk kolmas riik ning kauba liikumisel ÜK ja ELi vahel on tulevikus vajalik tolliformaalsuste teostamine.

Seega soovitab maksu- ja tolliamet (MTA) võimalusel mitte planeerida kaubavahetust vahetult sellesse perioodi, kui ÜK lahkub EList.

Allpool mõned täiendavad soovitused, et oleks võimalik juba aegsasti teha ettevalmistusi, et kaubavahetus ÜKga ka edaspidi sujuks.

• Brexiti võimalikest mõjudest ja erinevatest suunistest saate lugeda meie kodulehe artiklist „Brexiti mõju tollivormistusele ja kaubavahetusele Ühendkuningriigiga“ ja artiklist „Kuidas muutub maksustamine, kui Ühendkuningriik astub välja Euroopa Liidust ning ta ei ole ka Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik“.
• Kui teie ettevõttel ei ole veel tollivormistuseks vajalikku EORI numbrit, siis soovitame selle maksu- ja tolliametilt juba aegsasti taotleda. Rohkem infot EORI numbri ja selle taotlemise kohta leiate siit: „Ettevõtja registreerimine (EORI)“.
• Soovitame tutvuda ka Eesti tollitariifistikus ÜKst sissetoodavatele kaupadele rakenduvate meetmetega – millised on kaupade vabasse ringlusse lubamisel kehtivad maksumäärad, kas neile kaupadele on ELi sisseveol kehtestatud piirangud või erinõuded (nt vajadus omada eriluba või litsentsi) jne.
• Varasema tollivormistuse kogemuse puudumisel saate ennast juba aegsasti tollialaste suuniste ja juhistega kurssi viia meie kodulehel rubriigis „Toll, kaubavahetus“.

Tolliküsimustes aitab tolliinfo klienditugi telefonil 880 0814 või e-posti aadressil tolliinfo@emta.ee. Samuti on võimalik ennast registreerida personaalsele nõustamisel: https://www.emta.ee/et/personaalne-noustamine-seoses-brexitiga. Muude küsimuste korral saate abi äriklientide nõustamise ja käibemaksuinfo telefonil 880 0812 või e-posti aadressil ariklient@emta.ee.

Olulisematest muudatustest ilma leppeta Brexiti korral räägime ka 7. oktoobril veebiseminaril. Kogu seminar salvestatakse ning laetakse järele vaatamiseks ülesse maksu- ja tolliameti kodulehele.

Lisainfo veebiseminari kohta leiab kodulehelt:https://www.emta.ee/et/ariklient/koolitused

The post MTA soovitab ettevõtjatel hinnata oma valmisolekut Brexitiks appeared first on Tööandjate Keskliit.

Анелия Топчий, Ида-Вирумааского отделения Касса по безработице – гранты и меры для работодателей для привлечения людей с пониженной трудоспособностью

Мерле Росте, руководитель AS Svarmil «Как мы преодолели нехватку рабочей силы с помощью людей с пониженной трудоспособностью?

Ольга Зайцева, ведущий партнер по персоналу сферы крупной энергетики Еesti Energia  – Опыт создания базы для практики и обучения на рабочем месте на примере Eesti Energia. 

Светлана Смирнова, руководитель отдела кадров OÜ Fortaco Estonia – Важность подрастающего поколения.

Анжелика Вайно-Кесккюла, руководитель по качеству Ида-Вирумааского центра профессионального образования – Достойные возможности профессионального обучения.

The post 23.09.2019 Narvas appeared first on Tööandjate Keskliit.

Rahandusministeerium on meile arvamuse avaldamiseks saatnud maksukohustuslaste registri põhimääruse muutmise eelnõu, millega ajakohastatakse kütuse käitlemise andmekogu andmekoosseisu ja täiendataks registrit uue alamregistriga – maksukäitumise hinnangute rakendusega. Maksukäitumise hinnangu testiversioon on ettevõtjale e-maksuametis kättesaadav olnud juba mõnda aega.

Maksukäitumise hinnangu eesmärgiks on tõsta maksukuulekust ja suurendada selleläbi maksude laekumist, samuti muuta konkurentsikeskkond läbipaistvamaks ning aidata ettevõtjatel kiirelt ja mugavalt leida sobivaid äripartnereid, kellega tehinguid sõlmida. Hinnangut näeb ainult ettevõtte volitatud esindaja e-maksuametist, kuid hinnangut saab ka välja printida või tõendina edastada tehingupartneritele, mh viimase nõudmisel.

Hinnang arvestab automaatselt selliseid MTA käsutuses olevaid andmeid nagu:

• kas deklaratsioonid esitatakse ning maksud tasutakse õigeaegselt;
• kas esitatud deklaratsioonides ja aruannetes esinevad vead;
• kas ettevõtja käitumises on tuvastatud rikkumisi ja koostatud maksuotsuseid või ettevõtjat on karistatud maksuseaduste rikkumise eest;
• kas vastutava isiku/juhatuse liikme taust on usaldusväärne;
• kas ettevõtja tehingupartnerite taust on usaldusväärne;
• kas esineb viiteid ümbrikupalga maksmisele.

Hinnang saab ajas paraneda nt karistuse täitmise või maksuvõla tasumisega. Ettevõtjale näidatakse viimase 12 kuu seisu.

Eelnõud saab lugeda siit, eelnõu seletuskiri on leitav siit ja kaasapandud lisa leiab siit. 

Uuest rakendusest annab ülevaate ka MTA koduleht:https://www.emta.ee/et/maksukaitumise-hinnangud

Ootame Teie kommentaare ja ettepanekuid 7. oktoobrini raul@employers.ee.

The post Avalda arvamust: Maksukäitumise hinnangute rakenduse loomine appeared first on Tööandjate Keskliit.

Eesti Tööandjate Keskliit ja PARE kutsuvad tasuta seminarile „Kus nad on? Vähekasutatud võimalused töötajate leidmiseks ja koolitamiseks“, mis toimub 16. oktoobril Paide Muusika ja Teatrimajas (Pärnu 18, Paide).

Kutsume kokku piirkonna tööandjad, kogukonna-aktivistid, kohalike omavalitsuste esindajad ja vähenenud töövõimega inimeste esindajad. Jagame kogemusi ja arutame koos, kuidas leevendada piirkonnas tööjõupuudust ning samas aidata vähenenud töövõimega inimestel rakendust leida.

• Töötukassa esindaja teeb praktilise ülevaate, milliseid riigi toetusi ja teenuseid on tööandjal võimalik saada, kui tema juures töötab või kui ta värbab vähenenud töövõimega inimesi.
• Kogemuslood tööandjatelt, kes on vähenenud töövõimega inimesi edukalt kaasanud ja nõnda leidnud häid ja pühendunud töötajaid: AS Wendre personalijuht Liisa Alekask ja AS Eesti Pagar personalijuht Maive Premet.

Päeva teises osas keskendume töötajate leidmisele läbi praktikasüsteemi arendamise ja õpipoisiõppe kasutamise – ikka tööandjalt tööandjale kogemusi jagades. Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin räägib, kuidas ettevõtted saavad koostöös haridusasutustega piirkonna õppuritest endale sobivat töötajate järelkasvu koolitada. Sihtasutuse Koeru Hooldekeskus juhatuse liige Terje Teder räägib enda kui tööandja kogemusest, kuidas õpipoisiõppe abil töötajaid koolitada ja olemasolevate kvalifikatsiooni tõsta.

Üritusel selgub ka ka Õppijasõbraliku Tööandja 2019 tiitli võitja (auhinna annab välja Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS koostöös Eesti Tööandjate Keskliiduga).

Osalemine on TASUTA. Kuna osalejate arv on piiratud, siis on vajalik eelnev registreerimine siin: https://www.pare.ee/klubi/7676

Toimumisaeg: 16. oktoober 2019 kell 10-16

Toimumiskoht: Paide Muusika- ja Teatrimaja, Pärnu 18, Paide

Osalustasu: TASUTA

Lisainfo: Gea Otsa, gea@employers.ee , tel 5266464

The post Praktiline seminar tööjõupuuduse leevendamisest 16. oktoobril Paides appeared first on Tööandjate Keskliit.